Bioloogiaolümpiaad Pekingis ja kodus

Iga aednik teab, et madalaks kärbitud hekk võib muutuda “luuaks”, aga kes Horisondi lugejaist oskab vastata küsimusele, kas hekiokste uinunud külgpungi äratavaks “printsisuudluseks” on auksiinide, etüleeni või tsütokiinide alaproduktsioon või hoopis üleproduktsioon kasvupunga meristeemirakkudes. Just sellisele küsimusele pidid vastama Eesti kooliõpilased Mihkel Pajusalu, Liisi Leis, Paula Solvak ja Triin Tekko ning nende 196 kaasvõistlejat-konkurenti mullusel Pekingis peetud 16. rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil (IBO). Võitjaau läks tookord küll hiinlasele Zhou Zhou’le, kuid Tallinna Prantsuse Lütseumi lõpetanu Triin Tekko võitis ühe pronksmedaleist, ning väga tubli punktisumma kogusid ka võistkonna ülejäänud liikmed.

Ülihoolitsevate hiinlaste korraldatud mitmetest ekskursioonidest oli bioloogihingega koolinoortele kõige harivam loodusretk Tiibeti eelmäestikus, marsruudil Peking-KunMing-Li Jiang-Shangri La.

Pearõhk moodsal bioloogial

Peale tõsise võistluse ja hariva meelelahutuse sümbioosi on IBO olümpiaadiprogrammi tunnusjooneks aasta-aastalt üha suurenev n-ö mitterohelise bioloogia osakaal. Seejuures loetaksegi õpilaste suunamist moodsa bioloogia juurde IBO üheks põhieesmärgiks. Mullusel jõuproovil jagunesid ülesanded erinevate bioloogiadistsipliinide vahel järgmiselt: rakubioloogia osakaal oli 22 protsenti, loomaanatoomial ja füsioloogial 25,2, taimeanatoomial ja füsioloogial 14,4, geneetikal ja evolutsioonil 20,4, ökoloogial 10, biosüstemaatikal 4 ning etoloogial 4 protsenti. Rohelise bioloogia väiksem osakaal on mõistetav, kuna õpilased tulevad väga erinevatest regioonidest, mullu 50-st riigist, kus kõikjal oma taimestik ja loomastik. Just see muudab sobivate biosüstemaatiliste küsimuste leidmise küllaltki keerukaks. Teiselt poolt on bioloogia järjest enam muutumas interdistsiplinaarseks täppisteaduseks, kus lisaks bioloogiliste nähtuste ja seaduspärasuste tundmisele peab tundma keemiat, füüsikat, matemaatikat.

EBO juhindub IBO-ga sarnastest eesmärkidest

Eesti bioloogiaolümpiaad ehk EBO, mis tänavu peeti 45. korda, on küll pea kolm korda IBO-st vanem, kuid juhindub samasugustest eesmärkidest ning püüab sarnaselt IBO-ga äratada õpilastes huvi moodsa eksperimentaalbioloogia vastu. Tänavusel olümpiaadil oli nii mõndagi teistmoodi kui eelmistel aastatel: EBO korraldajate hulka lisandus Tartu Ülikooli Teaduskooli kõrvale veel Tartu loodusmaja. Tihendati koostööd ka Eesti bioloogiaõpetajate liiduga ning koostati uus olümpiaadijuhend.

Kõige olulisem muudatus 2006. aasta EBO-l oli põhikooliõpilaste lõppvõistluse viimine looduslaagrisse. Tänavu korraldati laager Taevaskojas, kus vaheldumisi teooriaküsimustele vastamise ja võistlustega praktilise loodustundmise kabinettides tutvustati õpilastele ka Taevaskoja looduskaitseala. Parimateks noorteks loodustundjateks tunnistati Liis Lääts Pärnu Ühisgümnaasiumist ning Tartu Kommertsgümnaasiumi õpilased Uku-Laur Tali, Kristiina Tomasson ja Mark Gimbutas.

Parimad gümnasistid

Lõppvõistlusele Tartu kutsuti EBO piirkonnavooru parimad, iga linna-maakonna võitja ning lisaks absoluutarvestuses enim punkte kogunud õpilased, kokku 50 gümnasisti. Olümpiaadi finaali ehk praktiliste tööde vooru pääsesid eelvoorus teooriaülesandeid lahendanud viiekümne õpilase hulgast 20 edukamat. Kuigi teooriavooru küsimused polnud klasside kaupa diferentseeritud, ei pidanud paika enne lõppvooru valitsenud kartus, et võistlustel domineerivad abituriendid. Enam kui pooled finalistidest olid 10. ja 11. klasside õpilased. Rõõmustas see, et 20 parema hulka pääsesid mitte üksnes Tartu ja Tallinna õpilased, vaid ka Lääne-Virumaa, Pärnu, Saaremaa ja Viljandimaa gümnasistid. Absoluutarvestuses parima tulemuse said Eva Toom (Saaremaa Ühisgümnaasiumi 12. kl, õpetajad Inge Vahter ja Mart Mölder), Maarja Soomann (Tapa Gümnaasiumi 11. kl, õpetaja Aivo Sildnik) ning Paula Solvak (Tallinna Reaalkooli 11. kl, õpetaja Andres Raa).

EBO võtmeküsimus

Olümpiaad pole kontrolltöö ega viktoriin, vaid võistlus eesmärgiga usaldusväärselt välja selgitada kõige paremad, suunata õpilased töötama kooliprogrammivälise kirjandusega ja testida õpilaste analüüsioskust. Kui piirkonnavoorus oli rohkesti küsimusi botaanikast ja zooloogiast, siis gümnaasiumiõpilaste lõppvoorus oodati vastuseid küsimustele, mis sarnanesid rahvusvahelise olümpiaadi omadega ning hõlmasid peamiselt moodsa bioloogia valdkondi. Kõik lõppvoorus võistelnuist vastasid õigesti vähemalt pooltele pärimistele, ning paremad kogusid üle kolmveerandi maksimaalsest võimalikust punktisummast. See näitab, et küsimused, vaatamata esmapilgul tunduvale keerukusele, olid paraja raskusastmega ning aitasid edukalt välja selgitada kõige suuremate teadmistega, ning mis veelgi olulisem, suurepärase analüüsioskusega õpilased. Vaatamata sellele, et enamikku vastuseid kooliõpikust ei leia.

Olgu siinkohal näiteks üks küsimus piirkonnavoorust: kui sõdurid seisavad rivis valvelseisakus, on nende jalaveenidest venoosse vere äravool takistatud, veenisisene rõhk on tõusnud ja jalgades tekib ebamugavustunne. Mis tooks sellele olukorrale leevenduse? Etteantud valikvastused olid järgmised: leevendajaks võib olla südame löögisageduse langemine või arterioolide laienemine ja tsentraalse arteriaalse vererõhu alanemine või hinge kinni hoidmine või sammukese ette või kõrvale astumine.

EBO ilmselt kõige keerulisem küsimus on see, millele peavad vastama õpetajad – kuidas suunata oma õpilasi olümpiaadil võistlemiseks ettevalmistumisel? On selge, et olümpiaadil osalemine nõuab järjepidevat ja sihikindlat tööd, teadmisi tuleb hankida väljastpoolt koolikursust, aga … milliseid õppevahendeid selleks kasutada? Pikaajaline kogemus näitab, et kõige parema ettevalmistuse koos õppematerjalidega annab TÜ Teaduskool, kus jagatavad teadmised vastavad IBO nõudmistele. Teaduskoolis õppimine aitab õpilastel hästi esineda ka EBO-l; peaaegu kõik tänavu lõppvooru jõudnud õpilased olid lõpetanud Teaduskooli ning osalenud sealsetel õppekogunemistel. Teaduskool ja EBO annavad õpilastele mitte üksnes uusi teadmisi ja oskusi, vaid ka motivatsiooni uurida, õppida, teada saada. Olümpiaadil edukalt esinenud õpilased ja nende võidud on võimsaks stimulaatoriks kaasõpilastele. Heaks näiteks on õpetaja Inge Vahteri Saaremaa Ühisgümnaasiumis juhendatav loodusring, omalaadne klubi, kus vanemad õpilased ja vilistlased oma olümpiaadikogemusi jagavad ning nooremaid loodust uurima innustavad: esialgu kodupaiga taimi ja loomi tundma õppima ning seejärel juba geneetikasse ja biotehnoloogiasse süvenema.

Argentina ootab

Piirkonnavooru ja lõppvooru tulemuste põhjal valis EBO zhürii välja juulikuus Argentinas toimuvale rahvusvahelisele olümpiaadile, IBO-le, sõitva võistkonna kandidaadid. Nendel seisab ees õppesessioon ja juunikuine treeninglaager Tartu Ülikoolis. Peale teooriaõppuste tuleb õpilastel läbida praktiliste tööde tsükkel, alates DNA eraldamisest ja elektroforeesist ning lõpetades ensüümide aktiivsuse mõõtmise ja fotosünteesi reaktsioonide analüüsiga. Koolidel puudub võimalus selliseid eksperimentaalbioloogia meetodeid õpetada ja demonstreerida. Seetõttu peab aitama just ülikooli laborites õpitu võistelda IBO-l edukalt.

DINA LEPIK (1965) on TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vanemteadur, EBO zhürii aseesimees, IBO võistkonna mentor.

TIIT TALPSEP (1954) on AS Quattromed arendusdirektor, EBO zhürii esimees, IBO võistkonna mentor.