 |
|
|
| Toimetaja veerg |
|
Ilm teeb ilma |
| Londonlanna, legendaarne veetlev leedi Eliza Doolittle haris end sedamoodi, et õppis rääkima Hispaania hoovihma hoogudest. Suvi on ka Eestimaal alati andnud põhjust rääkida ilmast. |
|
| Artiklid |
|
Lehed aitavad mõista taimestiku levikut |
| Inimene teeb elus pidevalt kompromisse, sest kõike korraga ei saa. Samuti on taime kohastumine seotud kompromissidega. |
Kui vihma on palju või kasinalt |
Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja selle 187 liikmesriiki tähistavad igal aastal 23. märtsil maailma meteoroloogiapäeva. |
Kliima ja teadusmüüdid meie ümber |
| Inimene on uudishimulik. Ta ei taha teada ainult homset või järgmise kuu ilma, vaid teavet ka selle kohta, mis toimub ilmaga saja või koguni tuhande aasta pärast, kuigi ta ise sel ajal enam ei ela. |
Miks vaadata päikesevarjutusi |
| Tartu Tähetorni astronoomiaring käis koos mitmete eestimaiste astronoomiahuvilistega märtsis-aprillis Türgis, et jälgida täielikku päikesevarjutust. |
Roomlased, keldid ja põhjalased Islandil |
| Islandi saagade järgi sai saare asustuslugu alguse 874. aastal. |
|
| Intervjuu |
|
Eesti taimefüsioloogiat pole olemas! On vaid taimefüsioloogia! |
Mida kujutab endast tänavu teaduspreemia saanud tööde tsükkel?
See on kümmekond viimasel neljal aastal ilmunud artiklit, mis käsitlevad taimede lenduvate orgaaniliste ühendite emissiooni. Mõneti oli see meie jaoks uus teema, varem tegelesime eelkõige puude fotosünteesi mõõtmisega (vt käesolevas numbris avaldatud artiklit “Lehed aitavad mõista taimestiku levikut”). |
|
| Üksainus küsimus |
|
Valgud on salapärasemad kui geenid |
| Ei juhtu just iga päev, et Eesti teadlaste uurimistulemused ilmuvad korraga nii mainekates teadusajakirjades kui Nature ja Proceedings of the National Academy of Sciences of the USA. Mis uurimisvaldkonnaga on tegu ja mis probleeme käsitlevad tunnustust pälvinud tööd? |
|
| Lugesin üht raamatut |
|
Meie oma Mannerheimiana |
Olev Hansalu “Carl Gustaf Mannerheim. Põhjala suurmees”
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja kirjastus ELMATAR, 2005
|
|
| Olümpiaad |
|
Pärast Hiinat, enne Argentinat |
| Bioloogiaolümpiaad Pekingis ja kodus |
Üheksa riigi osavõtul |
| Balti informaatikaolümpiaad 2006 |
Mõõduvõtt naabritelt |
| Eesti-Soome maavõistlus |
Eesti, Läti ja Leedu võistkonnad selgusid Riias |
| Keemiaolümpiaadid 2006 |
|
| Sõjatehnika |
|
Kuulipildujad |
| Jalaväe esimesed automaatrelvad – kuulipildujad, on jäänud relvastusse tänapäevani. Lisaks sellele kasutatakse neid paljudel lahingmasinatel, helikopteritel ja lennukitel. |
|
| Uued tuuled |
|
Platseebo ja notseebo. Mida saab ka apteegist |
| Mu tädimees armastas ikka ütelda, et parem üks tomat kui tonn saepuru. Tundus üsna mõttetu nali. |
|
| Filosoofiline vaatenurk |
|
Nii keha kui vaim |
| Eelmises artiklis püsisime kehast ja vaimust kõneldes tavaarusaama raamides. Seekord vaatleme filosoofilisi teooriaid – algatuseks dualistlikke (ld duâlis ‘kahesus’) ehk neid, mille kohaselt vähemalt inimesel on nii keha kui ka vaim (hing). |
|
| Vanad pildid |
|
Eruski paat |
| Eruski paadi nime kannab 1969. aasta kinokroonikas kujutatud omapärane mootorratta külgkorvist kohandatud veesõiduk. |
|
| Ristsõna |
|
Ristsõna |
| Järjekordse ristsõna leiab huviline trükinumbrist. |
|
| Enigma |
|
Sudokud kuubil ja kuusnurksed sudokud |
| Ülesanded leiab huviline trükinumbrist. |
|
|
|
|
|
