Geograafiaolümpiaad

Kuuenda rahvusvahelise geograafiaolümpiaadi kuldmedalid jagati välja 3. juulil Austraalias Brisbane’is Rahvusvahelise Geograafiaseltsi (IGU) konverentsi avaplenaaristungil.

Eesti võistkonna liikmetel paluti istuda esiritta, mis vihjas sellele, et keegi on medalisaajate seas. Peagi selgus, et rõõmustamiseks on põhjust küllaga – IGU president professor Adalberto Vallega riputas kaheksast kuldmedalist kaks Eesti poiste Margo Neemela (Tallinna Reaalkool) ja Hannu Ploompuu (Tallinna Prantsuse Lütseum) kaela. Pidulik autasustamistseremoonia jätkus vanas ja väärikas Queenslandi parlamendihoones, kus jagati välja hõbe- ja pronksmedalid. Kahele kullale lisandusid kaks hõbemedalit. Need said Toomas Laarits (Tallinna Prantsuse Lütseum) ja Marko Vainu (Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium). See tähendas, et kõik Eesti võistkonna liikmed olid saanud auhinnalise koha. Üldjärjestuses olime Poola järel teised, nii nagu ka kaks aastat tagasi rahvusvahelisel olümpiaadil Poolas Gdynias.

28. juunist kuni 3. juulini toimunud rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil osales 23 maad. Iga riiki esindas kuueliikmeline võistkond, kuhu kuulusid neli 16–19-aastast õpilast ja kaks saatjat. Võistlustules osales seega kokku 91 konkurenti.

Korraldusest

Rahvusvaheline geograafiaolümpiaad koosneb kolmest osast: kirjalikust tööst, välitööst ja multimeedia testist. Olümpiaadi töökeeleks on inglise keel, selles esitatakse nii küsimused kui ka vastatakse. Võõrkeelena inglise keelt rääkivad õpilased võivad kasutada sõnastikke ning neile võimaldatakse pooletunnist lisaaega. Esimesel võistluspäeval tehti kirjalik töö, mis kestis kolm tundi. Küsimused ja ülesanded, mida kokku oli 46, jagunesid viie teemavaldkonna vahel: kliima, rahvastikuprotsessid, vulkaaniline tegevus, maailmamajandus ning Lähis-Ida veeprobleemid. Vastamisel tuli toetuda allikmaterjalidele, milleks olid kaardid, joonised, graafikud, fotod ja ka tekstid.

Korralik vastamine ning maksimaalsete punktide saamine eeldab suurt lugemust ja laia silmaringi, nii loodus- kui ühiskonnaprotsessidest arusaamist, analüüsi- ja põhjendamisoskust ning selget ja loogilist eneseväljendust inglise keeles. Väga vajalik on info leidmise ja tõlgendamise oskus kõikvõimalikest allikmaterjalidest. Loodetavasti võib varsti nii küsimusi kui ka hindamisskeeme näha olümpiaadi kodulehel http://www.rgsq.org.au/IGeO.htm, http://www.geoolympiad.org.

Välitööd tehti linnakeskkonnas ning need keskendusid valdavalt ühe uuselamurajooni maakasutuse ja rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu analüüsile. Õpilastel tuli läbi käia ja andmeid koguda Kelvin Grove’i urban village’i maakasutuse kohta. Hiljem tuli enda kogutud andmete põhjal vormistada linnaosa maakasutuse kaart, järgides hea kartograafia tavasid. Olgu märgitud, et korrektsele vormistusele (pealkirjad, legendid, raamid jne) pöörati kõigi kaartide ja jooniste hindamisel erilist tähelepanu. Välitööde teises osas pidid õpilased tegema mitmesuguseid linnaplaneerimisalaseid otsuseid, arvestades etteantud rahvastikusituatsiooni ja linnaosa planeeringut.

Multimeedia test koosnes valikvastustega küsimustest, millele õige vastuse leidmine eeldas head orienteerumist üldistes geograafilistes küsimustes, kiiret taipu ja teatud määral ka faktiteadmisi. Poisid ise olid selle osa küsimustega väga rahul ning leidsid, et midagi taolist võiks edaspidi ka meie olümpiaadidel olla.

Üldiselt võib öelda, et meie ja rahvusvahelise olümpiaadi sisuline struktuur ning üldine suunitlus on üsnagi sarnased. Head tulemused nii Poolas 2004. aastal kui ka nüüd Austraalias kinnitavad, et oleme õigel teel. Samas annab iga suurvõistlus juurde uusi kogemusi ja ideid, mida kodumaise olümpiaadi puhul edukalt rakendada saab.

Lisaks võistlemisele täidab rahvusvaheline olümpiaad ka riikide tutvustamise ja kultuuriliste kontaktide vahendamise rolli. Nii jagunesidki kõik osavõtjad ühel pealelõunal nelja klassiruumi, et tutvustada teistele kodus ettevalmistatud plakati abil oma riiki mõne sotsiaalmajandusliku või kultuuriprobleemi kaudu. Eesti sattus ühte ruumi Belgia, Saudi Araabia ja Slovakkiaga. Belgia noored tutvustasid oma riigi haldusprobleeme, Saudi Araabia oma majanduse püüet vähem naftast sõltuda ja Slovakkia õpilased tundsid muret, kuidas oma kauni loodusega riiki rohkem turiste meelitada. Eesti võistkond andis ülevaate meie energiamuredest peamise rõhuasetusega Kirde-Eesti põlevkiviprobleemidele. Postrite tutvustamine oli seekordsel olümpiaadil esmakordne ja selle ürituse korraldamist põhjendati vajadusega saada esinemiskogemus, mida kindlasti on kõigil õpilastel edaspidi vaja nii ülikoolis kui ka kaugemas tulevikus rahvusvahelistel konverentsidel.

Olümpiaadi meeldejäävaimaks ürituseks oli nn kultuuride õhtu, kus iga riigi esindajad tutvustasid oma maa traditsioone ja kombeid. Mitme riigi võistkonnad olid pikale reisile kaasa võtnud isegi rahvariided või muud oma riiki tutvustavat sümboolikat, mida siis kohapeal kõigile jagati.

Rohelise Mandri tutvumispoolelt

Nii kodumaine kui ka rahvusvaheline olümpiaad annab alati oma panuse toimumiskoha looduse ja kultuuriga tutvumiseks. Austraalia puhul on loomulik, et näidatakse sealse maa eripärast taimestikku ja loomastikku. Poole päeva pikkune väljasõit D’Aguilari Rahvusparki Gloriousi mägedes andis põgusa ettekujutuse koolitunnis õpitud Suurest Veelahkmeahelikust ja ka vihmametsast, mis aheliku ookeanipoolsetel nõlvadel mitmetes kohtades kasvab. Teisel väljasõidul David Fleaysi metsloomade parki saime üliemotsionaalse ja särasilmse aborigeenineiu vahendusel ülevaate pärismaalaste elust ja kommetest ning oma silmaga näha nii känguruid, koaalasid, emusid ja paljusid teisi ainult lõunamandrile omaseid loomi ja linde. Väljasõit tipnes õhtuse piknikuga ookeanirannal.

Meelelahutusliku poole pealt võiks mainida ka Austraalia jalgpalliliiga mängu vaatamist Brisbane’i jalgpallistaadionil, mille suurtelt ekraanidelt tervitati geograafiaolümpiaadist osavõtnuid ligi 30 000 pealtvaataja ees. Kokkuvõtvalt võib kogu rahvusvahelise geograafiaolümpiaadi programmi kohta öelda, et see pole kuivalt klassiruumis istumise üritus. Peale olümpiaadi toimus viiepäevane õppeekskursioon, kus nägime vulkaanilise tekkega Glass House’i mägesid, külastasime taas vihmametsa, tutvusime makadaamia pähkli kasvatamisega ning tegime tutvust Austraalia maavarade kaevandamise ja töötlemisega Gladstone’is ja selle ümbruses. Parimaks ekskursioonipäevaks kujunes aga jalgsimatk Cania Gorge rahvuspargis, kus saime omapäi ringi käia ja lõpuks ka känguruid vabas looduses näha. Alles sellel reisil saime aru, kui suur maa see Austraalia ikka on – enamik ekskursioonist möödus lihtsalt sõites ja nägime vaid väga väikest osa Queenslandist.

Tegelikult alustasime Austraaliaga tutvumist juba viis päeva enne olümpiaadi algust Sydney’s, et seal oma kulu ja kirjadega 7-tunnisest ajavahest kosuda ja kohaliku eluga veidi põhjalikumalt tutvuda. Oleks ju väga raske kõigile hiljem selgitada, et käisime küll Austraalias, kuid ei näinudki Sydney ooperimaja. Sydney avastamise juures olid suureks toeks Eesti aukonsul Austraalias proua Malle Tinn koos abikaasa Arvo Tinniga. Väliseestlaste toetust ja abi seal kaugel maal saime tunda ka Brisbane’is, kus meid võõrustasid Jaak Mardiste oma perega ning Tiina Taemets. Lisaks põnevatele juttudele Austraaliasse elama sattumisest, saime palju huvitavat teada ka sellest, kuidas tavainimese igapäevane elu Austraalias kulgeb.

Tagurpidi elu

Esialgu oli raske harjuda, et kõik on Austraalias tagurpidi: päike paistab valelt poolt, on talv ja külm – päevase 20 soojakraadiga kanti ka karusnahkseid talvesaapaid, autod sõidavad valel teepoolel jmt. Millega aga kolme nädala jooksul ei harjunudki, oli see, et kell viis õhtul läks väga kiiresti pimedaks ja päevane soojus kahanes äkitselt ebameeldivaks jaheduseks. Hoopis üllatavad olid aga öised miinuskraadid ja hommikune hall Cania Gorge kämpingus. Siis tõdesime kõik, et kindad ja müts oleks tulnud talvisesse Austraaliasse kaasa võtta. Kuid eks selleks ju reisitaksegi, et uusi kogemusi saada ja näha, mis mujal teistmoodi on kui kodus.

Täname Teadus- ja Haridusministeeriumi ning Tartu Ülikooli Teaduskooli ja sponsoreid AS Regiot, Tallinna Haridusametit, TÜ geograafia instituuti, E.O. Mapi, Prantsuse Lütseumi ja Tallinna Reaalkooli, tänu kellele sai kogu võistkond rahvusvahelisest olümpiaadist ja sellele järgnenud õppeekskursioonist osa võtta. Loodame, et meie tublid geograafiaõpetajad suudavad jätkuvalt tekitada õpilastes huvi geograafia vastu ja läbi rahvusvaheliste võistluste hoida Eesti head mainet maailmakaardil.

Medalistid

Kuldmedali saanud Margo Neemela lõpetas sel kevadel Tallinna Reaalkooli 11. klassi, tema geograafiaõpetaja on Ene Saar ja üldarvestuses sai ta viienda koha. Kuldmedalile tulnud Hannu Ploompuu oli kokkuvõttes seitsmes ja hõbedase autasu saanud Toomas Laarits kaheteistkümnes. Mõlemad lõpetasid kevadel Tallinna Prantsuse Lütseumi. Nende noormeeste geograafiaõpetaja oli Lea Koppel. Teine hõbemedali võitja,

Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi lõpetanu Marko Vainu oli kokkuvõttes kolmeteistkümnes ja temale õpetas geograafiat Urmo Uiboleht.

Geograafiaolümpiaadi 33. vabariiklikust lõppvoorust Tartumaal Lähtel 28.–30. aprillil 2006 võttis osa 85 õpilast. Selle võitjate kohta saate tulemused teada Tartu Ülikooli Teaduskooli olümpiaadide aadressilt:

http://www.ttkool.ut.ee/olympiaadid/ftp/ego_0506_lvtulemused.pdf

ÜLLE LIIBER (1957) on Tartu Ülikooli geograafia instituudi lektor, Eesti võistkonna juhendaja ja kapten.

ANU PRINTSMANN (1979) on Tartu Ülikooli geograafia instituudi doktorant, Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudi assistent, Eesti võistkonna juhendaja.