Rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad

Tänavuse matemaatikaolümpiaadi kevadises lõppvoorus osales sadakond Eesti kooliõpilast. Vastavalt selle ja ka varasemate võistluste tulemustele, kutsuti 21 paremat kaheks päevaks Tartusse valikvõistlusele, et otsustada lõplikult, keda kutsuda Eesti võistkonda rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil.

Raske treeningul, kerge võistlustel

Valikvõistluse ülesannete komplekti pani olümpiaadiþürii kokku vaid mõned päevad enne võistluse toimumist teiste riikide olümpiaadide ülesannetest. Kuna meie eelnevate aastate kogemus oli näidanud, et mida lihtsamaks osutub valikvõistlus, seda madalamalt lendavad meie võistlejad rahvusvahelises konkurentsis (see seaduspära kehtib eriti just eelneva kogemuseta võistkonnaliikmete kohta), siis püüti ülesanded koostada pigem raskemad, mitte palju madalama tasemega kui rahvusvahelistel jõuproovidel.

Et ülesanded olidki rasked, seda näitasid ka tulemused. Valikvõistluse võitja Heiki Niglas Tallinna 37. Keskkoolist kogus vaid napilt üle poole kõigist võimalikest punktidest, teised said neid märgatavalt vähem. Lisaks Heikile valis þürii võistkonda varem juba kolm korda rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil käinud treffneristi Laur Toominga. Uustulnukatena said võistkonda Kaarel Nummert samuti Treffneri Gümnaasiumist, Jevgeni Martjushev Tõnismäe Reaalkoolist ning Nikolai Voitsehhovski ja Olga Bulgakova Narva Pähklimäe Gümnaasiumist.

Enne sõitu rahvusvahelisele võistlusele korraldati võistkonnale veel mõned ettevalmistuslaagrid: traditsiooni kohaselt kaks esimest Tartus ja kolmas Käärikul. Viimane treeningpaik kannab mõneti sügavamat mõtet kui pelgalt matemaatikaga tegelemist. Lisaks tavalisele tööle käib Käärikul alati võistlejate ühtesulatamine üheskoos vaba aega veetes. Seal saavad kokku ja astuvad õpetajatena üles ka mitmed endised Eesti võistkonna liikmed, kes nüüd on üle maailma laiali ja muidu Eesti olümpiaadide korraldamises ei osale.

Rahuloluks pole siiski põhjust

Juuli algul sõitis võistkond rahvusvahelisele matemaatikaolümpiaadile. Eestis noil päevil valitsenud erakordse kuumuse käest põgeneti mõõdukalt sooja Sloveeniasse, mille pealinn Ljubljana oli sel aastal rahvusvahelise matemaatikaolümpiaadi võistlustanner. Sinna kogunes üksteiselt mõõtu võtma 498 võistlejat 90-st riigist.

Võistluspäevad ise olid 12.–13. juuli, mil kummalgi päeval tuli lahendada kolm rahvusvahelise þürii poolt ettevalmistatud ülesannet. Viimase aja tendents on anda mõlemal päeval üks üsna lihtne ülesanne, et pakkuda lahendamisrõõmu ka hiljuti olümpiaadiliikumisega ühinenud maade võistlejatele, kelle tase on kogenenumate omast madalam. Nii ka sel aastal, sest näiteks esimese päeva esimene ülesanne võinuks oma lihtsuse poolest vabalt figureerida mõnel Eesti olümpiaadil, ja mitte tingimata raskeima ülesandena. Paraku ei kasutanud mitte kõik Eesti võistlejad seda ära ja kaotasid siit käeulatuses olnud punkte: 42-st võimalikust punktist tõi võistkond kamba peale koju vaid 38. Ometi on see Eesti seniste võistkondade ühe ülesande punktide kogusumma rekord.

Peaaegu niisama palju said Eesti õpilased punkte kokku teise päeva esimese ülesande eest – 34. Raskematest ülesannetest kogunes aga kahjuks ainult puru. Seepärast ei saa vähemasti meie tugevamad võistlejad enda esinemisega rahul olla. Lihtsate ülesannete taseme langemisega saab võistlemist lugeda kordaläinuks alles siis, kui õnnestub lahendada mõni raskem ülesanne.

Medalita ei jäädud

Lõppude lõpuks kogus Laur 18 punkti, Heiki 16, Nikolai 14, Jevgeni ja Kaarel 13 ning Olga 6 punkti. Laur ja Heiki pälvisid võistlejate pingerea esimesse poolde tulnutena pronksmedali, Nikolai ja Jevgeni aga said auhinnaks diplomi ühe ülesande maksimumpunktidele lahendamise eest. Laur aga tegi veel ühe Eesti võistkonna rekordi: tema on läbi aegade ainsana Eesti võistkondade liikmetest saanud auhinna neljal IMO-l. Neljal IMO-l on käinud peale tema veel Tartu noormees Leopold Parts ja tallinlane Hendrik Nigul, kes samuti on võitnud medaleid.

Lisaks võistlusele käidi ka ekskursioonidel mööda Sloveeniat. Sügavat muljet avaldavaid vaatamisväärsusi, millesarnaseid Eestis pole, on seal omajagu. Näiteks karstikoopad, mis asuvad sügaval maa all ja kus aastaringselt valitseb 8–10-kraadine temperatuur. Pikima koobastiku kogupikkus ulatub 20 kilomeetrini. Maa põhjaosa katavad Alpid, mille vahetus läheduses peeti olümpiaadi lõpetamisele eelneval päeval piknik. Seal sai lasta tõstukil end mäkke vedada ja hiljem kõverat toru pidi kelguga alla sõita. Veel käidi mitmes kindluses, mis on ehitatud otse kaljutippu või kaljusse.

Sloveenial on ka ligi 47 kilomeetrit mereranda. Olümpiaadi þürii, mis koosnes kõigi osavõtvate maade liidritest, töötaski just Aadria mere äärses Portoroþi linnas, kust avanevad maalilised vaated künklikule rannikule. Kuna Sloveeniale kuuluv rannikuosa on küllalt lühike, pole eriline probleem ühe päevaga pisut ära näha ühelt poolt Horvaatia ja teiselt poolt Itaalia. Seega Itaalia kuulus taevas ei saa olla palju sinisem kui Sloveenia oma. Meie võistkondki veetis enne kojupöördumist ühe päeva Veneetsias, mis asub Sloveeniast mõnetunnise bussisõidutee kaugusel.

Väike Sloveenia sai suurürituse korraldamisega suurepäraselt hakkama, nagu üks arenenud Euroopa riik kunagi. Kõikjal valitseb ilusate majade vahel puhtus ja kord. Suuremad teed on väga siledad, nii et bussisõitu on vaevalt tunda. Eesti iseseisvus vaid kaks kuud pärast Sloveeniat, kuid tänaseks oleme nendest selles osas küll maha jäänud.

Tuleval aastal hellitame lootusi ka säravamaid medaleid võita, sest viiel käesoleva aasta võistlejal on rahvusvahelise võistluse kogemus olemas. Algavaks aastaks aga soovime kõigile olümpiaadihuvilistele harjutamiseks lusti ja jõudu ning võistlemiseks jahedat pead.

LOE VEEL

Matemaatikaolümpiaadide koduleht asub
http://www.math.olympiaadid.ut.ee/

Vabariikliku vooru tulemuste tabelid leiate aadressilt
http://www.math.olympiaadid.ut.ee/html/index.php?id=2005_06

HÄRMEL NESTRA (1974) on Tartu Ülikooli teoreetilise informaatika teadur, teaduste magister, võistkonna liider.

INDREK ZOLK (1982) on Tartu Ülikooli puhta matemaatika doktorant, teaduste magister, võistkonna aseliider.