2005.12.09 - Rahvuskultuuri Fondi preemia Harald Keresele
TEADUSE ILUST
JA EESTI RAHVUSKULTUURI FONDI ELUTÖÖ TÄNUAUHINNAST AKADEEMIK
HARALD KERESELE
Eesti Rahvuskultuuri Fond tunnustas detsembrikuu alul akadeemik Harald Kerest tänuauhinnaga tema elutöö eest teoreetilise füüsika vallas ning teaduse kui rahvuskultuurist lahutamatu osa aastatepikkuse ja ustava populariseerimise eest. Järgnevas tekstis on tehtud lühike kokkuvõte olulistest kultuuri ja teadust ning teadlasi puudutavaist mõtteist, mis akadeemik Keresele on läbi erinevate aegade olnud omased ja lähedased.
TEADUS ON KULTUURI OSA. Akadeemik Keres peab teadust ja kunsti inimese vaimse tegevuse kõrgeimaks sfääriks ja intellektuaalse naudingu allikaks, mille vahele kunstlike vaheseinte püstitamine on väga meelevaldne. Teadlaste sõna ja mõtteviis peab tema sõnul olema osaline meie kultuuris ja ka neis mõttevahetusis, mis ei ole otseselt nende erialaga seotud. Teadmistepõhises ühiskonnas on teaduse ja teadlaste osa seda olulisem, mida keerulisemaks meid ümbritsev maailm muutub. Paari aasta eest on Harald Keres lisana akadeemikuaruande juurde kirjutanud read, mis iseloomustavad hästi teaduse ja teadlaste ning hariduse rolli laiemalt, defineerides nii kaasaegse ühiskonna tasakaaluspüsimise võtme. Keres kirjutab: ”Kui tahame, et olukord paraneks, peame looma teaduslikule mõttele vastuvõtliku ühiskondliku pinnase.” Teadus ei ole pelgalt majandusliku konkurentsivõime tagatiseks kaasaegses maailmas, vaid täidab uut tüüpi ühiskonnas levivate mõtteviiside ja maailmavaadete kujundaja rolli – ja seda koos kunsti, kirjanduse, muusika ning kõige muu inimest puudutava tegevusega.
TIPPTASEMEL TEADUSEST ON VAJA LIHTSALT ja STIILSELT KIRJUTADA. Harald Keres on teadlane, keda peetakse eesti füüsika grand old man’iks. Oma töös on ta lisaks süvenemise võlule leidnud ka otseselt esteetilise naudingu, mida suudab pakkuda viimistletud ja ilusti vormistatud teadustöö. Just selline elamus juhtis Harald Kerese tema elutöö juurde teadusmaailmas, kui tema kätte sattus 1930ndate aastate lõpus Hermann Weyli monograafia ”Raum, Seit, Materie”, mida oli võimalik lugeda samasuguse naudinguga nagu väga head ilukirjanduslikku teost. Lisaks ”oma probleemi” otsimisele ja leidmisele ning sellesse keskendumisele on ta püüelnud ka teaduse esteetilise lummuse poole. Nähtud uurimisvaev, uued teadmised ning hästi kirjapandud tulemused moodustavad tema jaoks teadustöös peituva ilu.
PISUT AKADEEMIK KERESE ELUTEEST. Harald Keres sündis 15. novembril 1912. aastal Pärnus. Tema isa oli kuldsete kätega käsitööline ning ema Peterburis õppinud õmbleja. Esimese maailmasõja aegu kolis Kereste perekond Narva, kus sündis Harald Kerese vend Paul – tulevane malesuurmeister. Kooliteed alustaski Keres Narvas 1. algkoolis, kuid aasta pärast kolis perekond Pärnusse tagasi. 1927 lõpetas ta Pärnu linna 9. algkooli, millele järgnes viis aastat õpinguid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. Lisaks õppis gümnasist Keres klaverimängu ning mängis kooli orkestris flööti. Dilemma muusika ja teaduse vahel lahenes küll hiljem teaduse kasuks, kuid muusikat ei ole ta eales unustanud. Ka tänasel päeval peab Harald Keres klassikalise muusika kuulamist oma igapäevaseks meelishobiks.
Tartu Ülikooli matemaatika osakonna lõpetas Keres 1936. aastal cum laude. Oma teadustegevust alustas Harald Keres aga teoreetilise füüsika moodsaimates suundades enne eelmise sajandi keskpaika, kui keskendus üldrelatiivsusteooria arendustesse. Nii kaitses ta 1942. aastal Tartu Ülikooli juures doktoritöö teemal: “Ruum ja aeg üldrelatiivsusteoorias”, mis tuli aga korduskaitsta 1947. aastal, siis juba edasiarendatud teemal ”Ruumi ja aja relativistlik teooria”. Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks valiti Harald Keres 25. jaanuaril 1961. aastal. Ta on Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna emeriitprofessor ning võtab osa ka Füüsika Instituudi teadusnõukogu tööst.
AKADEEMIK KERESE TEENISTUSKÄIK
1936–1938 Tartu Ülikooli tähetorni abiassistent
1938–1944 Tartu Ülikooli ülemääraline noorem abiõppejõud matemaatika alal
1944–1945 mobiliseerituna Saksa sõjaväes
1945–1946 vanemõpetaja Tartu Ülikooli matemaatilise analüüsi kateedris
1946–1949 samas dotsent
1947–1950 Teaduste Akadeemia Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi teadussekretär
1949–1958 teoreetilise füüsika kateedri juhataja
1950–1955 Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituudi Astronoomia Observatooriumi juhataja
1954–… professori kutse teoreetilise füüsika erialal
1958–1960 Tartu Ülikooli teadusprorektor
1960–1986 Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudi teoreetilise füüsika sektori juhataja
1986–1989 samas laboratooriumi juhataja
2000– … emeriitprofessor
TUNNUSTUSED
1970 riiklik preemia
1976 teenelise teadlase aunimetus
1982 Austuse märk
1982 Eesti Teaduste Akadeemia medal
1996 Riigivapi III klassi teenetemärk
1996 Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler
Ebe Pilt
Eesti Teaduste Akadeemia
Teadusinfo osakond
E-post: Ebe.Pilt@akadeemia.ee
|
