2005.02.16 - Arutleme geenmuundatud põllukultuuride üle
Neljapäeval, 17. veebruaril arutlevad briti teadlane Ray Mathias ja Marek Strandberg koos huvilistega selle üle, kas geneetiliselt muundatud organismid on suur samm edasi teaduses ja põllumajanduses või on tegemist hukatusliku nähtusega. Kolmas kohvikuõhtu sarjast Cafe Scientifique, mida Eestis korraldavad Briti Nõukogu ja Ahhaa keskus, leiab aset Tartus Wilde pubis.
Sissejuhatuse geneetiliselt muundatud põllukultuuride vastuolulistesse küsimustesse teeb Ray Mathias. Edasist arutelu publikuga vahendab Marek Strandberg Eestimaa Looduse Fondist.
2004. aastal istutasid 8,25 miljon talupidajat 17-s riigis geneetiliselt muundatud põllukultuure 81 miljonile hektarile – see on 20 protsendi võrra suuremale pindalale kui 2003. aastal. Hiinast Lõuna-Aafrikani on täheldatud väiketalupidajate elujärje märkimisväärset paranemist. Ometi pole pärast kümneaastast kommertslikku viljelust poliitiline ja sotsiaalne toetus geneetiliselt muundatud kultuuridele Euroopas kuigi suur. Teaduskohvikus lahatakse poliitmajanduslike survegruppide ja kasumist huvitatud biotehnoloogia firmade vahelise tulise vaidluse tagamaid.
Ray Mathias on üle 20 aasta uurinud taimede biotehnoloogiat. Samuti on ta tegelenud alternatiivsete õliseemnetaimede aretamisega. Hetkel juhib ta John Innes Keskuses teaduskommunikatsiooni ja -hariduse osakonda. Enne John Innes Keskusesse tööle asumist töötas Mathias Cambridge’i Taimearetusinstituudis.
Teaduskohvikusse on oodatud kõik uudishimulikud inimesed, keda huvitab, kuidas teadus nende elu mõjutab. Esimene Cafe Scientifique Eestis toimus novembris 2004 Tartus nanotehnoloogia teemal. Järgmises teaduskohvikus märtsis võetakse vaatluse alla inimaju.
***
Cafe Scientifique idee algatajaks oli 1998. aastal Oxfordi ülikooli haridusega keemik Duncan Dallas, kes on muu hulgas mitmete teadus- ja meditsiiniteemaliste telesaadete autor. Teaduskohviku loomise idee taga on veendumus, et inimesi huvitab see, kuidas teadus ja tehnoloogia nende elu muudab. Paraku jääb see informatsioon neile sageli kättesaamatuks või arusaamatuks. Cafe Scientifique üritused toimuvad vahetus ja mugavas kohvikuõhkkonnas, kus igaühel on võimalus teadusküsimustes kaasa rääkida.
Tänaseks on esimesest teaduskohvikust välja kasvanud ülemaailmne võrgustik Singapurist Buenos Aireseni. Teemade valik ulatub kliimamuutusest tehisintelligentsini, beebidisainist geneetiliselt muundatud toiduni, evolutsiooniteooriast universumifüüsikani. Iga Cafe Scientifique algab ühe teadlase või kirjaniku ettekandega, mis kuulajaid kergelt provotseerides loob tausta järgnevaks aruteluks.
Teaduskohvikuid Eestis korraldavad Briti Nõukogu ja Ahhaa keskus, toetab Eesti Päevaleht. |
