2005.03.24 - Teaduskohvikus astub üles tuntud Briti psühholoog
Mis on teadvus? Miks me kogeme nähtusi subjektiivselt? Kas loomadel – või arvutitel - on ka teadvus? Teadvus on teaduse jaoks tõeline müsteerium. Mida rohkem saame teada, kuidas aju toimib, seda vähem oskame vastata küsimusele - miks peaks üldse miljonite ajurakkude tegevus tootma subjektiivset kogemust.
Briti Nõukogu ja teaduskeskuse Ahhaa korraldatavas teaduskohvikus 30. märtsil kl 17 Kloostri aidas kirjeldab maailmakuulus Briti psühholoog dr Susan Blackmore viimaseid uurimustulemusi teadvusest, näitlikustab publiku peal katsetades oma argumente ning arutleb selle üle, kuidas me saaksime oma subjektiivset kogemust ise vahetult uurida.
Blackmore ütles: ”Loodetavasti õhtu lõpuks tunnete sügavat hämmingut selle üle, mis on siiani paistnud enesestmõistetav - teie enda kogetu.”
Susan Blackmore on õppinud psühholoogiat ning füsioloogiat Oxfordi Ülikoolis, doktorikraadi parapsühholoogias kaitses ta Surrey Ülikoolis. Blackmore uurimisvaldkonnaks on meemid ja memeetika teooria, evolutsiooni teooria, teadvus ning meditatsioon. Ta on töötanud õppejõuna mitmes Suurbritannia ülikoolis, kirjutanud raamatuid ning arvukalt artikleid nii teadusajakirjades kui massimeedias. Blackmore’i võib sageli kohata raadios ja teles nii külalise kui saatejuhi rollis.
Maailmakuulsuse tõi talle 1999. aastal ilmunud raamat „Meemimasin”. Bestselleris kõrvutas Blackmore geene ja meeme. Kui geenid jagavad instruktsioone organismide loomiseks, siis meemid kannavad infot, kuidas teha asju või luua tekste. Raamat on tõlgitud enam kui kümnesse keelde, sealhulgas ka eesti keelde 2003. aastal.
Teaduskohvikusse on oodatud kõik uudishimulikud inimesed, keda huvitab, kuidas teadus nende elu mõjutab. Esimene Cafe Scientifique Eestis toimus novembris 2004 Tartus nanotehnoloogia teemal. Seejärel on Eestis toimunud teaduskohvikud geneetiliselt muundatud organismide ning alternatiivmeditsiini teemal.
*
Cafe Scientifique idee algatajaks oli 1998. aastal Oxfordi Ülikooli haridusega keemik Duncan Dallas, kes on muuhulgas mitmete teadus- ja meditsiiniteemaliste telesaadete autor. Teaduskohviku loomise idee taga on veendumus, et inimesi huvitab see, kuidas teadus ja tehnoloogia nende elu muudab. Paraku jääb see informatsioon neile sageli kättesaamatuks või arusaamatuks. Cafe Scientifique üritused toimuvad vahetus ja mugavas kohvikuõhkkonnas, kus igaühel on võimalus teadusküsimustes kaasa rääkida.
Tänaseks on esimesest teaduskohvikust välja kasvanud ülemaailmne võrgustik Singapurist Buenos Aireseni. Teemade valik ulatub kliimamuutusest tehisintelligentsini, beebidisainist geneetiliselt muundatud toiduni, evolutsiooniteooriast universumifüüsikani. Iga Café Scientifique algab ühe teadlase või kirjaniku ettekandega, mis kuulajaid kergelt provotseerides loob tausta järgnevaks aruteluks.
Teaduskohvikuid Eestis korraldavad Briti Nõukogu ja Ahhaa keskus, toetab Eesti Päevaleht. |
