2007/8



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/8
Kobar lutikaid kaselehel

Limetishoole hoolitsus jreltulijate eest ka prast nende emasast lahkumist pole putukate hulgas tavaprane. Teeme tutvust he selle poolest erandliku lutikaliste perekonnaga.

Enamik Eesti lutikalisi on vlimuselt ja eluviisilt tagasihoidlikud ning seetttu isegi loodusehuvilistele vhe tuntud. Hsti teatakse vaid vheseid liike. Populaarne kirjasna tutvustab puna-musta kostmiga punalutikat (Pyrrhocoris apterus) ja triiplutikat (Graphosoma lineatum). Meeldejva maitseelamuse on mnelegi sstramarju maitsnule pakkunud marjalutikas (Dolycoris baccarum). Aiapidajad tunnevad kapsalutikat (Eurydema oleracea) ning metsakasvatajad mnni-koorelutikat (Aradus cinnamomeus). Kllap on kuuldud ka voodilutikast (Cimex lectularius). Enamikul meie liikidel puudub aga eestikeelne nimetus sootuks.

Vhesest populaarsusest hoolimata teatakse meie lutikaliste liigilist koosseisu sna hsti. Ligi pooleteise sajandi eest olid Liivimaa nokalised, sh. lutikalised, ks paremini uuritud putukarhmi siinmail seda tnu Tartu likooli professorile Gustav Florile (18291883), kelle mahukas kahekiteline teos Rhynchoten Livlands ilmus aastail 18601861 [2]. Tnapeva Eesti lutikaliste annoteeritud nimestiku, mis sisaldab 454 liiki, on koostanud Rootsi entomoloog Carl-Cedric Coulianos [1].

Lutikalised perekonnast Elasmucha kidavad koloogide ja putukate kitumist uurivate teadlaste thelepanu hoolitsusega jrglaste eest [3]. Erinevalt enamikust llijalgsetest ei jta emaputukas munakogumikku jrelevalveta, vaid kaitseb seda kiivalt vaenlaste vastu, vristades agaralt tiibu ja eritades eemaletukavat lhna. Selline kaitse sipelgate, mblike ja teiste vaenlaste vastu toimib thusalt, tagades peaaegu 100% vastsete koorumise, kaitseta munakogumikes hukkub aga ligi 90% jrglastest. Emaputukas ei lahku ka koorunud vastsete juurest ning pere hoiab kokku peaaegu kuni noorte vastseplve lpuni. Mnikord liituvad naabruses elavad pesakonnad hiseks seltsinguks, milles vib nha eri vanuses vastseid [4]. Alles veidi enne valmikuks koorumist hajub pesakond toidutaimedel laiali.

ksikisendite tagasihoidlikust vrvusest hoolimata ei j selline putukakogum puulehel isegi entomoloogia alal vhikule mrkamatuks. Fotol on kobar lutikavastseid liigist Elasmucha grisea, pildistatud 2006. aasta sdasuvel Rakvere lhistel Pides. Oma elupaigaks oli see lutikapere valinud aias ksikult kasvava noore kase. Kask on selle lutikaliigi peamine toidutaim, selle lehtedele muneb emalutikas juunis 3050 muna. Vastsed toituvad kaselehest mahla imedes. Harvem leiab neid teistelt lehtpuudelt. Eestikeelset nimetust sel lutikal veel pole, kuid soomlased kutsuvadki teda lihtsalt koivulude kaselutikas.

Eestis elab veel kaks sarnase eluviisiga lutikaliiki samast perekonnast: E. fieberi toitub leppadel ja teistel lehtpuudel, E. ferrugata aga peamiselt mustikal. Esimesele andsid venelased nime lepa jrgi ольховый клоп-наседка, teist nimetavad sakslased ja soomlased toidutaimele viidates vastavalt Heidelbeerwanze vi mustikkalude. Eesti keeles viks seda limetishoolet harrastavat lutikaperekonda nimetada niteks kobarlutikaks ning meil leiduvaid kolme liiki vastavalt: Elasmucha grisea kase-kobarlutikas, Elasmucha fieberi lepa-kobarlutikas ja Elasmucha ferrugata mustika-kobarlutikas.


1. Coulianos, Carl-Cedric 2005. Annotated checklist and distribution of the true bugs (Hemiptera-Heteroptera) of Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences: Biology, Ecology 54 (2): 136165.

2. Flor, Gustav 1860. Rhynchoten Livlands. Archiv fr die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, 2. Ser., 3. Bd. Dorpat.

3. Kaitala, Arja; Mappes, Johanna 1997. Parental care and reproductive investment in shield bugs (Acanthosomatidae, Heteroptera). Oikos 80 (1): 37.

4. Sedlag, Ulrich 1978. Wunderbare Welt der Insekten. Urania-Verlag, Leipzig, Jena, Berlin.



Kaljo Voolma
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet