|
 |
Eesti Loodus 2007/8 | SISUKORD
| summary EL 2007/8 |
|
|
The seawater rises and falls
Tarmo Soomere describes the Coriolis’ Force and its impact on our seawater. For instance, why the upper water layer may turn ice-cold on a hot summer day. |
|
| Panin tähele EL 2007/8 |
|
Suured teod |
| Kesksuvi tõi põuased päevad ja longus taimed nõudsid kastmist. Avasin kaevuluugi ja otsemaid sattus valgusvihku neli tumedat piklikku moodustist kaevurakke siseküljel. |
|
| Vastukaja EL 2007/8 |
|
Tuulemäest vallavalitsuse pilgu läbi |
| Eesti Looduse juulinumbris on avaldatud Anneli Palo artikkel “Tuulemäe allikasood europrügila puhastusmärgalaks?” Seda lugedes valdas esmalt rõõm, et peale kohalike elanike on teisigi, kes oskavad ja tahavad hinnata Kõlleste valla kaunist loodust. Väga kenasti on kirjeldatud rikkalikku taimeriiki, Tuulemäe allikasoode asukohta ning kaunidust. |
|
| Matkarada EL 2007/8 |
|
Alatskivi mõisahärrade radadel |
| Alatskivi teatakse eeskätt uhke uusgootika stiilis lossi järgi, kuid siin on ka muud aja- ja kultuurilooliselt huvitavat, samuti vaheldusrikas maastik ning ilus loodus. |
|
| Poster EL 2007/8 |
|
Keerud ja käänud |
| Ma ei tea, kas nendel puudel on tunded ja kas nad tunnevad õnne, rõõmu või kadedust. Olles küll ühesugust mõõtu ja kaetud samasuguse kauni rohelise keerdus humalarüüga, ei saa mõned neist kunagi kohta esireas käänulisel jõeveerel, et uhkeldada oma kostüümiga kalameeste ees, kes siia üliharva satuvad; suurvee ajal varbaid loputada, õnne korral võõrustada kalakotkast või näha esimesena hommikusi päikesekiiri. |
|
| Aasta puu EL 2007/8 |
|
Hüvasti, Eesti saarikud! |
| Eesti saarikuid on samamoodi kui naabermaades tabanud seni lähemalt tundmata taud, mis oletatavasti on tinginud mingist seenest. Võimalik, et peagi võib saari näha vaid üksikute puudena, ühe Eesti haruldasema laialehise puuliigina. |
|
| Artikkel EL 2007/8 |
|
Vesi meres kerkib ja vajub |
| Ilusa suve teisel poolel on meie meri supelrandades üsna soe, sageli paarkümmend kraadi või pisut enamgi. Vahel aga muutub vesi soojadel suvepäevadel jääkülmaks, kuigi päike kütab endiselt ja tuul ei ole kuigi tugev. |
Eesti Eluteaduse Hoidja |
| Kalevi Kull on tsiteerinud Juhan Liivi ütluse “Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta” parafraseeringut “Kes olnut ei tea, see ei oska olla” või siis isegi “Kes olnut ei tea, see ei tea olla”, mille autor on filosoof Tõnu Luik. Seda osundades püüaks pisut taastada olnut. |
Kobar lutikaid kaselehel |
| Lõimetishoole – hoolitsus järeltulijate eest ka pärast nende emaüsast lahkumist – pole putukate hulgas tavapärane. Teeme tutvust ühe selle poolest erandliku lutikaliste perekonnaga. |
Johannes-Harald Miländer, Eesti mardikauurijate korüfee |
| 7. augustil möödus 107 aastat ühe Eesti väljapaistvama asjaarmastaja-mardikauurija Johannes-Harald Miländeri sünnist. |
Mees, kes oli soodega sina peal |
| Arvi Paidla 70. sünniaastapäevaks |
SIGUR meenutab endisaegset talukohvi |
| Suundumusi arvestavad salatikasvatajad pakuvad nüüdisajal müügiks salatsigurit ehk endiiviat. Eestimaal ollakse aga ajalooliselt hoopis rohkem kokku puutunud hariliku siguri ehk juursiguriga. |
SIGUR meenutab endisaegset talukohvi |
| Suundumusi arvestavad salatikasvatajad pakuvad nüüdisajal müügiks salatsigurit ehk endiiviat. Eestimaal ollakse aga ajalooliselt hoopis rohkem kokku puutunud hariliku siguri ehk juursiguriga. |
Windecki suvemõisa park sae all |
| Tallinna lähiümbruse kauni looduse rüppe rajati 17. ja 18. |
Eestist leiti puuvõõrik |
| Üks puuvõõriku (Viscum album) taim kasvab Meerapalu küla lähedal vahtra oksal, mitme meetri kõrgusel. Selle leidsid 12. |
Mööda paekivist Võrumaad |
| Üsna kindlalt väidetakse, et Eesti jaguneb kaheks: paene Põhja-Eesti ja liivakivine Lõuna-Eesti. Laias laastus nõnda ongi. |
Jõeforelli päritolust Kesk-Eestis |
| Siin-seal kirjanduses on pakutud, et ajalooliselt piirdus jõeforelli looduslik levila meil vaid paari jõega Lõuna- ja Põhja-Eestis. Seevastu Kesk-Eesti jõgedesse asustas forelli inimene või pääses ta levima kalakasvandustest. |
|
| Toimataja veerg EL 2007/8 |
|
Merd peaks paremini mõistma |
| Eestlastele on mereriigi staatus üksjagu meelepärane. Olgugi et meri võib meile vahel tekitada kõvasti peavalu, ujutades üle rannikulähedased eluasemed ja lõhkudes sadamarajatisi; põhjustades vaidlusi selle üle, kust keegi kalu võib püüda ning kaableid vedada; kui kiiresti võivad kiirlaevad lahe peal sõita ja kas meil on vaja õlifondi või leiame merereostuse tõrjeks muu lahenduse. |
|
| Lugeja küsib EL 2007/8 |
|
Linnupesa keset teed |
| Leidsime selle linnupesa väga ebatavalisest kohast – keset mustkattega sõiduteed. Tõsi, see tee Ess-soo mahajäetud freesturbaväljade vahel (Võrumaal) pole enam kasutuses: viimati sõitsid siin turbaveokid kolm aastakümmet tagasi. |
|
| Kaitsealused liigid EL 2007/8 |
|
Eesti kaitstud seened |
| Kolm aastat tagasi uueks saanud looduskaitseseadus seadis korralikult järje peale ka seente liigikaitse. Pikenes kaitstavate seente nimestik, nüüd on neid kokku 46. |
|
| Intervjuu EL 2007/8 |
|
Metsaputukate kasu ja kahju on suhteline |
| Kaljo Voolma on sündinud 1. juulil 1948 Velise vallas Läänemaal. |
|
| Kaitsealad EL 2007/8 |
|
Pärnu rannaniidu looduskaitseala |
| Pärnu rand on kõigile tuntud paik, korra suve jooksul satub siia vaata et iga eestlane. Tundub ehk ebaharilik, et selline rahvarohke linnaala on looduskaitse all. |
|
| EL küsib EL 2007/8 |
|
Kuidas taastatakse Luitemaal liivikuelupaiku? |
| Pärnumaal Luitemaa looduskaitsealal asub kaks luiteahelikku: Antsülusjärve rannajoont tähistavad Soometsa–Võiduküla luited, mille vanus on üle 9000 aasta, ning Pärnumaa loodussümbol, Rannametsa luitestik, mis märgib ligi 4500 aasta tagust Litoriinamere rannajoont. |
Millega tegeleb Studio Viridis? |
| Studio Viridise (Studio viridis – roheline õpi- ja töötuba) asutas 1992. aastal seltskond sarnase maailmavaatega sõpru. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
