2007/8



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/8
Jeforelli pritolust Kesk-Eestis

Siin-seal kirjanduses on pakutud, et ajalooliselt piirdus jeforelli looduslik levila meil vaid paari jega Luna- ja Phja-Eestis. Seevastu Kesk-Eesti jgedesse asustas forelli inimene vi pses ta levima kalakasvandustest. Kas see siiski oli nii?

Uudse allikana selles vallas uurisin Rootsi-aegseid revisjoni- ja vakuraamatuid Eestimaa kubermangu Jrva kreisi kohta aastaist 16861689 [1]. Tollase revisjoni kigus hinnati misate kiki tulusid ja tuluallikaid: nii plde, heinamaid, metsa kui ka eraldi kalandust ja kalapki. Ksitlen Prnu je vesikonnast Vodja ja Prandi jge ning Pltsamaa je vesikonnast Norra oja Oostriku jge ja Preedi jge.

Prnu je vesikond


Vodja jgi. Rein Jrveklg pakub suurteoses Eesti jed, et Vodja je jeforelli asurkond prineb tenoliselt kohaliku (Vodja) misniku v. Tolli poolt 1870. aastail rajatud Eesti esimese forellikasvanduse tiikidesse mujalt introdutseeritud ja tiikidest jkke psenud isendeist. 19. sajandi lpul oli jeforell M v. zur Mhleni (1898) andmeil Vodja jes sna sage, mujal Prnu jestiku lemjooksu piirkonnas puudus [2].

Rootsi-aegsetes materjalides on Vodja misa kalavete kohta mainitud, et misa juures on ks vike jgi (Vodja K. K.), millest siiski harva mningaid vikesi hauge ja srgi ning lutse ptakse, muus osas aga pole sellel misal ldse mingit kalapki. Forelli seal mainitud ei ole. Mo misa kohta on aga mrgitud, et misa alt voolavast jest (seega samuti Vodjast) ptakse veidi kala ahingute ja liividega, saadakse hauge, srgi ja vahetevahel mningaid vikesi forelle (.. stundom ngre sm foreller). Paide alt voolavast Paide jest (st. Prnu jest) ei olevat saadud aga rohkemat kui vikesi hauge, srgi ja talviti lutse [3].

Niisiis neme, et tehisveekogusid, millest saanuks kalanduslikku tulu (sraseid thistati mistega veskikalastus (qvarnfiske) vi tiigikalastus (dammfiske), ei olnud 17. sajandi lpul ei Vodja ega ka Mo misas. Seega, jeforell elas Vodja jes tiesti looduslikult juba kakssada aastat enne sihiprase forellikasvatuse algust Eestis. Kui Jrveklg oletab, et jeforell introdutseeriti von Tolli tiikidesse ja sedakaudu Vodja jkke mujalt, siis nd avaneb alus oletada otse vastupidi: et von Toll sai oma tiikidesse kalad samast Vodja je looduslikust jeforelli asurkonnast.


Prandi jgi. Jrveklje andmeil ei leidunud jeforelli Prandi jes veel 19. sajandi lpul, aga 1939. aastal lasti jkke 5000 meriforellimaimu, kellest ilmselt prinebki je praegune asurkond [4]. Jel asunud Veskiaru vesiveski viimase omaniku jreltulija Karl Tahvese snutsi olla jeforelli Prandi jkke toonud Prandi misnik 20. sajandi algul. 1930. aastatel olevat forelli juba nii palju siginenud, et ahinguga raiutud kalu vidi kasutada ka raha asemel niteks arstivisiitide tasuna [5].

Jeforelli ei maini ka Rootsi-aegsed materjalid: Prandi misa kohta on mrgitud, et misa alt allikjrvest lhtuvast ja Paidest mduvast jest ei pta mitte mingit muud kala peale vikeste haugide ja lutsude [6]. Tekib ksimus: kui jeforelli Vodjas kuigivrd siiski leidus, miks ei olnud teda siis sealsamas krval Prandi jes? Tnapeval on mlemad jed tuntud heade forellijgedena. Kas takistasid toonased Luisu ja Veskiaru veskipaisud?


Pltsamaa je vesikond


Norra oja Oostriku jgi. Norra misa aedniku pojapoeg on pakkunud, et jeforell sigines Norra ojja ja Oostriku jkke 20. sajandi algul viimase Norra misniku ksul: forellid toodi tndrites Preedi misa forellitiikidest ja lasti allikatesse lahti, seega introdutseeriti [7].

Rootsi-aegsetes materjalides on aga Norra misa kohta mrgitud, et peale Pltsamaa je (siin Paala jgi: Palske n, Oberpahlske n), kust ptakse hauge, ahvenaid, srgi ning vhke, ptakse vikesest jest otse misa all (st. Norra ojast) vahetevahel mningaid vikeseid forelle ja hauge (.. ngre sm foreller och gieddor fnga). Kuna Oostriku vesiveski tollal juba tegutses, siis oli pdjaks tenoliselt mlder, kes sel viisil tasus misale osa rendist. Lisatud on, et mingit kalamajandust ega kalapgivahendeid misas ei ole ldse mitte [8]. Seega, tollast Norra misnikku kalastamine ega kalandus otseselt ei huvitanud. Siit nhtub, et jeforell elutses Norra ojas ja Oostriku jes juba vhemalt 300 aastat tagasi ning on sna kindel, et see ei olnud sihiliku inimtegevuse tulemus.


Preedi (Varangu) jgi. Preedi jgi saab alguse kunagise Varangu misa alalt, Rootsi aja lpul lbis see Preedi misa ning piirnes nii Vinjrve misa kui ka Ervita misaga. Lhikonnas asusid veel Vahukla ning Kapu mis. Rootsi-aegsed materjalid nende misatega seoses forelli ei maini.

Varangu misa kalanduse kohta pole seal leldse mingeid andmeid, kalandusega ei olevat tegeldud ka Vahukla misas. Preedi jkke suubuvat ning tnapeval hea forellijena tuntud Vahukla allikajge ei ole ldse nimetatud. Preedi misas pti kala Pltsamaa jest (siin Piibe jgi, Pypska n) ja vikesest ojast, mis otse misa alt lbi voolab (Preedi jest): hauge, ahvenaid, srgi, vikseid lutse ja vhke. Kapu misa kalandus oli rmiselt tagasihoidlik: Pltsamaa jest (siin Mhkjgi, n Muchejggi) olevat vaevu midagi misa tarbeks ptud. Ervita misamaade piiril kulgevast jest pti hauge, ahvenaid, sinaid, lutse ja vhke. Vinjrvest saadi ahvenat, haugi, sinast, linaskit, srge ja thelepanuvrselt suuri vhke. Vinjrve misa maal kulgevast jest, mille nimi oli tollal Mustjgi (Mostska n) ja mille all tuleb tenoliselt mista ndset Preedi jge vi mnd lisajge, pti sinaid, ahvenaid ja hauge ning hte ja teist vikest kala[9].

Kohalikud mletavad, et veel 1930. aastatel Preedi jes forelli polnud, kalasaagis leidus vaid ahvenat ja haugi [10].

Kokkuvtvalt vib tdeda, et Kesk-Eestis, nii Prnu je lemjooksul Vodja jes kui ka Pltsamaa je vesikonnast vhemalt Norra ojas ja Oostriku jes elas looduslik jeforell juba 17. sajandi lpul. Eraldi torkavad silma kaks asjaolu. Esiteks, jeforelli asurkond ei olnud ilmselt kuigi tugev: nii Vodja kui ka Norra misa kohta on eldud, et saagis leidub forelli puhuti ning kalad on vikesed. Vimalik, et selle phjustas inimtegevus vesiveskid, paisjrved, veskipaisude allalaskmised ja tstmised , mis forelli asurkonda ja kudetingimusi ei soosi. Teiseks, jeforelli on mainitud leiduvat vaid mlema vesikonna hes jes, kuigi ka naaberjgesid tuntakse tnapeval forellijgedena ja need leiduvad ka lhilaste kude- ja elupaikade nimistus [11]. Pole pris selge, miks jeforelli levila oli praegusajaga vrreldes nnda piiratud. Oletatavasti soodustas selle kalaliigi (taas)levikut veskipaisude jrkjrguline kadumine mdunud sajandil.



Kalle Kroon
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet