Eesti Looduse juulinumbris on avaldatud Anneli Palo artikkel “Tuulemäe allikasood europrügila puhastusmärgalaks?” Seda lugedes valdas esmalt rõõm, et peale kohalike elanike on teisigi, kes oskavad ja tahavad hinnata Kõlleste valla kaunist loodust. Väga kenasti on kirjeldatud rikkalikku taimeriiki, Tuulemäe allikasoode asukohta ning kaunidust.

Kahjuks ei ole artikkel lõpuni päris tõene. Tuginedes kolmele Martin Pau kirjutisele, kirjeldab Anneli Palo olukorda, kus planeeritava prügila rajamine on ohtu seadnud Tuulemäe allikasood. Loos mainitakse Kõlleste valla üldplaneeringu raames algatatud Kagu-Eesti regionaalse jäätmekäitluskeskuse asukohavalikut ning ühe võimaliku kohana on kõne all allikasoode lähedal asuv Markuse kinnistu.

Tõsi, Markuse kinnistu on üks kolmest võimalikust prügila asukohast, mida Sweco Eesti on oma uuringu põhjal välja pakkunud. Kuid kindlasti pole tegu ühe perspektiivikama prügila asukohaga, nagu väidab artikli autor Anneli Palo, pigem vastupidi. Kindlasti aga ei olene asukohavalik üksnes hoonete olemasolust kinnistul, vaid eeskätt lähtutakse looduslikest teguritest.

Tuulemäe loos on põgusalt juttu ka Euroopa Liidus kehtivatest prügila rajamise nõuetest, samuti võimalikust müra ja ebameeldiva lõhna tekkest prügila lähikonnas. Seejuures jääb mulje, et loo autor on pigem lähtunud emotsioonidest ja ajakirjandusest hangitud argumentidest ning ilmselt pole põhjalikult tutvunud eespool mainitud Euroopa Liidu nõuetega. Keeruliste otsuste langetamisel – seda on kahtlemata ka prügila rajamine – ei saa paraku toetuda emotsionaalsetele seisukohtadele, vaja on siiski lähtuda uuringutest ja erapooletust argumenteeritud teabest.

Kas Kõlleste valda rajatakse prügila või mitte, ei ole veel sugugi selge. Ükski paik siin vallas ei ole nüüdsel ajal rohkem ohustatud kui mõni teine. Otsus tehakse valla üldplaneeringu käigus, seejuures väga tõsiselt kaaludes erisuguseid uuringuid ja elanike ning looduse heaolu. Pealegi ei ole praegu veel teada, mida täpselt rajada oleks vaja: kas üksnes jäätmete ladestusala või ladestusala koos sortimisjaamaga. Samuti pole selgust ladestatava prügi mahu kohta.

Et olukord selgem oleks, pean vajalikuks anda lühike ülevaade toimuvast ja plaanidest. Tänavu 15. augustiks esitab Kagu-Eesti jäätmekeskus Kõlleste vallavalitsusele täpse ülevaate, milliste tingimuste ning mahtudega prügilat on vaja: täpsustatakse prügivoogude ennustatavad hulgad, vajaliku ala suurus, jne. Alles siis saab hakata hindama asukohti. Oluline on märkida, et üldplaneeringuga tegeleb ka loodus-, vaatamis- ja muinsusväärtuste töörühm, kuhu kuuluvad nende alade spetsialistid. Seega ei ole põhjust muretseda, et loodushoiuga seonduv tagaplaanile jääb.

Arvatavasti sattusid muidu nii kaunisse artiklisse ebakõlad sisse üksnes seepärast, et autor ei võtnud vaevaks põhjalikumalt uurida Tuulemäe tausta. Kuid tihtipeale on tõene teave vaid ühe telefonikõne või kirja kaugusel. Seepärast sooviksin panna südamele kõigile, kes ajakirjaveergudel arvamust avaldavad, et alati tuleks koguda teavet võimalikult otsestest allikatest. Uskuge, lugejad oskavad seda hinnata, eriti arvestades, et tegu on tõsiselt võetava loodusajakirjaga.