Tartu Ülikooli Kunstimuuseumist
leiab tähelepanelik vaataja Eestis ainulaadsed eksponaadid – Mesopotaamia ehk tänase Iraagi aladelt pärinevad väikesed kiilkirjatahvlid ja lõvikujukese, mil vanust kuni 4000 aastat. Need on kindral Johan Laidoneri kingitus Tartu Ülikoolile.

Sedavõrd vanadel esemetel on jutustada mitmeid lugusid. Tuhandeid aastaid vanad muistised avaldavad meile paljutki põnevat Mesopotaamia vanade kultuuride kohta. Vähem tuntud on iidsete saviesemete Eestisse ja Tartu Ülikooli sattumise lugu, mis avaneb meile kindral Johan Laidoneri tegevuse ja kirjade kaudu.

Ost mustalt turult

1925. aasta oktoobrist detsembrini viibis kindral Johan Laidoner Iraagi-Türgi piirikonflikti lahendava Rahvasteliidu komisjoni juhina Iraagis, täpsemalt Mosulis. Rahvasteliidu komisjoni töö tulemusena otsustati Mosul jätta Iraagile. Seoses päevakajaliste sündmustega Iraagis 2003. aasta kevadel pälvis Laidoneri kunagine viibimine sealkandis ka ajakirjanduses tähelepanu, seepärast Laidoneri tööl Rahvasteliidu komisjonis siinkohal pikemalt ei peatuks. Rohkem huvitavad meid Laidoneri tähelepanekud võõra maa kultuurist ja ajaloost. Pikal reisil nähtust ja kogetust annavad meile aimu kindrali kirjad abikaasale ja pojale, mida säilitatakse Riigiarhiivis.

Mosulist saadetud kirjas abikaasa Mariale 5. novembrist 1925 märgib Laidoner, et on ostnud mõned antiikesemed: kirja savist ümbrikus, pitsati ja lõvi Assurist. Tänapäeva mõistes on tegemist mustalt turult ehk n-ö röövkaevamiselt saadud esemetega. Laidoner mainib oma kirjades, et ametlikke väljakaevamisi Iraagis peaaegu ei toimu, täiesti mõeldamatu oli see kohtades, kus moshee kunagise assüüria palee künkale ehitatud. Harrastusarheoloogide salajastelt uuristusretkedelt pärinesid arvatavasti ka Laidoneri ostetud esemed.

Kingitus ülikoolile

Mõned ostetud muististest – kirja savist ümbrikus, lõvikujukese ja väiksema sumeri kiilkirjatahvlikese, mille omandamise kohta Laidoneri kirjades kahjuks märkmeid ei ole – kinkis Laidoner varsti pärast reisilt naasmist Tartu Ülikoolile. 1926. aasta veebruarikuine Päevaleht (28.veebruar 1926) avaldas annetust tutvustava väikese kirjutise üsna trafaretse pealkirja all – “Kindral Laidoneri annetus Tartu Ülikoolile”. Ülikooli valitsus vastas kinkijale kirjaga, milles tänati härra kindralit, et ta suure ülesande täitmise kõrvalt aega leidis vanadest kultuuridest mälestisi ülikoolile muretseda.

Esemed anti üle Tartu Ülikooli Klassikalisele Muinasteaduse Instituudile ning sealtkaudu instituudi hallatavasse ülikooli kunstimuuseumi, tollal Klassikalise Muinasteaduse Muuseumi. Kas ja kuidas olid esemed tollases muuseumis vaatajaile eksponeeritud, on hetkel raske öelda. Sattusid nad ju klassikaliste filoloogide hoole alla, kelle põhihuvidest sumeri ja assüüria kultuurid kaugemale jäid. Assürioloogiaga tegeldi mingil määral usuteaduskonnas seoses vanade keelte ja tekstidega. Kiilkirjaoskajaid erialateadlasi noorukeses rahvusülikoolis siiski nappis. Mil määral kirjatahvleid tollal uurida püüti, ei oska samuti öelda. Meie teadmised kingitud muististe sisu ja väärtuse kohta pärinevad hilisemast ajast, mil nad on köitnud uurijate tähelepanu.

Laidoneri annetust tutvustavas Päevalehe artiklis osutatakse küll huvitavale faktile, nagu oleks assüüria kirjatahvel ümbrikusse suletud ning sealt veel välja võtmata, avamisakt võivat toimuda vaid teatud juhul ja annetaja nõusolekul. See sunnib arvama, et ehk oli ümbrik algul kuidagi suletud või vähemalt tervem kui praegusel kujul. Ümbrik on suurte pragudega, üks külg puudub peaaegu täiesti, mis võib olla kunagise avamise jälg. Kirjatahvel on terve ja eraldi.

Ihaldamist väärt vara

Tänaseks on ülikoolile kingitud muistiseid rohkem uuritud ning selgunud mõndagi põnevat. Kõiki esemeid restaureeriti 1980. aastatel Ermitaazhis. 1986. aastal deponeeriti assüüria kiilkirjatahvel koos ümbrikuga ajutiselt Ermitaazhi näitusele eksponeerimiseks, uurimiseks ning restaureerimiseks. Laidoneri kingitus tagastati ülikooli kunstimuuseumile küll alles 1995. aastal, kuid nüüd juba sisuliselt “avatuna” – tahvlikese ja ümbriku kirjamärgid olid deshifreeritud.

Ninel Jankovskaja, Ermitaazhi Ida osakonna teaduslik töötaja, tõlkis ja kommenteeris kiilkirjamärgid. Uurimus publitseeriti 1989. aastal. Selgus, et Laidoneri poolt juhuslikult ostetu oleks tõesti väärt ka Venemaa kogudesse ihalemist. Nimelt on tahvlil sisalduv tekst üks väheseid, mis puudutab võlaorjusest vabaksostmise korda. Rohkem on teada seadusi võlaorjusesse sattumisest kui sellest vabanemisest. Sellisena on tegu unikaalse dokumendiga. Kirjas seisab, et ori on end vabaks ostnud ning ei peremehel ega kellelgi teisel ole õigust hilisemateks nõueteks selles asjas. Teksti lõpus on tunnistajate nimed ning kirja koostaja nimi ja pitsatijäljend. Pitsatijäljend ja kirjutaja nimi korduvad ka ümbrikul. Dateerimise aluseks on savikirjas märgitud kuu nimetus, mis kuulub vanaassüüria kalendrisüsteemi. See kehtis kuni Tiglatpilesar I valitsemisajani (1115–1077 eKr). Seega on ümbrikuga assüüria kirjatahvel pärit ajast enne 1115. aastat eKr.

Kõige väärikama vanusega kingitud esemeist on väike sumeri tahvlike, mis pärineb 21. sajandist eKr. Sumeri kirjatahvli tõlge ja kommentaarid on meile teada tänu Jaana Strumpe bakalaureusetööle, mida ta kaitses 2001. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja mis valmis professor Thomas Kämmereri juhendamisel. Ea poolest küll auväärsem, on sumeri savitahvlike dokumendi liigina tavapärasem kui assüüria kiri ümbrikuga. Põletatud savist tahvlike osutus Uri III dünastia (s.o 21. sajand eKr) majandusaruandeks. Selle ühele poole on üles märgitud puusepa ja teisele pilliroopunuja ühe päeva töötulemused. Sumeri kirjatahvli täpne dateerimine sai jällegi võimalikuks kirjas sisalduva eripärase aastamarkeeringu kaudu, mida kasutati ainult kuningas Shulgi viimasel valitsusaastal – 2046. aastal eKr.

Kolmas Iraagist toodud ese, mille kindral Laidoner Tartu Ülikoolile kinkis, on väike assüüria lõvimehike, mille ostmist Laidoner ka oma kirjas mainib. Umbes 12 sentimeetri pikkuse lihtsalt vormitud savist kujukese näol on tegemist tõrjeamuletiga, mis pärineb Uus-Assüüria ajajärgust 9.–7. sajandil eKr. Kujutatud olendil on inimese keha ja lõvi pea. Selliseid väikesi kujukesi kaevati ukseläve alla maasse kaitseks kurjade jõudude eest.

Audoktor Laidoner

Tänu Johan Laidonerile 1920. aastatel Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi jõudnud sumeri ja assüüria kultuuride muistised on tänaseni kõige vanemad ja väärtuslikumad originaalesemed muuseumi kogus. Analooge neile Eestis ei tea leiduvat. Seega on kindral Laidoneri Iraagi reisil oluline tähendus ka tänases päevas.

Ülikooliga seob kindral Laidoneri veel audoktoriks nimetamine 1928. aastal. Tiitel anti küll mitte seoses Vana-Idamaadega, vaid Eesti Vabariigi 10. aastapäevaga. Audoktori nimetuse pälvisid koos Laidoneriga teisedki riigitegelased teenete eest noore riigi iseseisvuse kindlustamisel.

INGRID SAHK (1976) on Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi peavarahoidja.

LOE VEEL

Pekka Erelt. Kindral Laidoneri kirjad Iraagist. – Eesti Ekspress/Reporter, 27. märts 2003.