Ameerika astronoom Clyde William Tombaugh (1906-1997) avastas Päikesesüsteemi üheksanda ja seni viimase planeedi Pluuto 1930. aastal. Nüüd, 72 aastat hiljem leidsid California Tehnoloogiainstituudi teadlased Chadwick Trujillo ja Michael Brown taevakeha, millest nad lootsid sellele kujunevat rivaali.

Esimest korda märkasid nad tundmatut 2. juunil 2002 Palomari observatooriumi 48-tollise Schmidti teleskoobiga tehtud ülesvõttel. Uus objekt, mis sai ametlikuks tähistuseks 2002 LM60, liigub ümber Päikese mööda peaaegu ideaalselt ringikujulist orbiiti 42 korda kaugemal kui Maa. Ühe tiiru tegemiseks kulub tal 288 aastat. Orbiidi järgi otsustades kuulub see taevakeha Neptuuni tagusesse komeedi tuuma taolistest jäistest objektidest koosnevasse nn Kuiperi vöösse, mille suurim liige on Pluuto. Vöö on oma nime saanud Hollandi päritolu USA astronoomi Gerard Kuiperi (1905-1973) järgi, kes selle kui lühiperioodiliste komeetide allika olemasolu ligi poolsada aastat tagasi ennustas.

Esimesed sinna kuuluvad objektid avastati aga alles 1992. aastal. Kuiperi vöö teadaolevast rohkem kui 550 liikmest on enamus tumedad ja peegeldavad seega päikesevalgust kehvasti. Kuna leitud objekt oli aga tema kaugust arvestades suhteliselt hele, siis tähendanuks kehv peegeldumisvõime suurt läbimõõtu. Seda Trujillo ja Brown lootsidki. Neil siiski ei vedanud, sest Maa ümber tiirutav Hubble'i kosmoseteleskoop on nii terava nägemisega, et sellega tehtud piltidelt võis äsjaavastatud taevakeha läbimõõdu otseselt ära mõõta. See on 1255 kilomeetrit, jäädes Pluutole alla ligi kaks korda. Seega osutus uus taevakeha oodatust paremaks peegeldajaks. Sellise läbimõõdu puhul pole teda muidugi mingit põhjust kümnendaks planeediks kutsuda, nagu ajakirjandus seda pärast avastuse teatavaks tegemist oktoobri algul kippus tegema. Seda enam, et mõned astronoomid soovitavad isegi Pluutot ennast planeetide hulgast tema väiksuse pärast välja arvata. Pluutot kaitseb traditsioon, uutel pretendentidel pole aga millelegi loota.
Väikeplaneetide ehk asteroididega võrreldes on vastavastatud taevakeha tõeline hiiglane. Suurimat klassikalist, st Marsi ja Jupiteri vahele jääva asteroidide põhivöösse kuuluvat asteroidi Cerest ületab läbimõõdult enam kui 300 kilomeetri võrra. Tema ruumalasse mahuksid ära kõik ülejäänud väikeplaneedid. See-eest nende kogumassile jääks ta arvatavasti kolm korda alla, sest asteroidid koosnevad peamiselt kivimitest, leitud uus objekt aga, nagu teisedki Kuiperi vöö liikmed, sisaldab palju jääd. Umbes samapalju kui Cerest ületab vastavastatu läbimõõdu poolest ka Kuiperi vöö suuruselt järgmisi liikmeid Ixioni, Varunat ja 2002AW197-t.
Avastajad Trujillo ja Brown soovitavad selle taevakeha nimeks Quaoar, praeguse Los Angelese piirkonnas kunagi elanud tongva indiaani suguharu loomisjumala järgi. Kuigi ametlikult Rahvusvahelise Astronoomiauniooni (IAU) poolt veel kinnitamata, on see nimi juba üldkasutatavaks muutunud.