Tänavune rahvusvaheline koolinoorte informaatikaolümpiaad peeti 11.-18. septembril olümpialinnas Ateenas. Eelmise õppeaasta jooksul korraldatud võistluste tulemuste põhjal kuulusid Eesti koondisse Jaan Vajakas (Tallinna Reaalkool), Mattias Linnap (Tallinna 21. Kool), Laur Tooming (Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium) ja Marius Andra (Tallinna Reaalkool). Meie poisid esinesid üliedukalt, tuues koju koguni neli medalit: Jaan, Mattias ja Laur võitsid hõbedad, Marius pronksi.

Seekordse, järjekorras kuueteistkümnenda IOI (International Olympiad in Informatics) korraldamisega lõid kreeklased kaks pretsedenti. Esiteks on Kreeka esimene ja seni ainuke riik, kus on informaatikas võisteldud varemgi, nimelt Ateenas ka 1991. aastal. Teiseks. Kreeka on minu teada ka ainus riik, mis on ühel aastal korraldanud mitu rahvusvahelist olümpiaadi - juulis peeti samas ka IMO (International Mathematical Olympiad).

Muidugi on teise pretsedendi peapõhjuseks IMO ja IOI vahel Ateena XXVIII suveolümpiamängud. Ka IOI-pere sai olümpiaõhustikust osa, ja seda kõige otsesemas mõttes - ürituse toimumiskoht oli olümpiakülas asuv pressikeskuse hoone, peastaadionist vaevalt kilomeetri kaugusel.

Mõõduvõtmisest

Informaatikaolümpiaadil võistlevad koolinoored peamiselt arvutiprogrammide koostamises. Võistlusvoorud toimuvad kahel päeval, kummaski voorus tuleb lahendada kolm ülesannet. Tavaliselt on ülesande lahenduseks õpilase koostatud programm, mille hindamisel arvestatakse nii selle korrektsust (programm peab andma õiged vastused) kui ka efektiivsust (programm peab vastused leidma etteantud tööaja ja mälumahu limiite ületamata). Vahel esineb ka veidi teistsuguseid ülesandeid, aga needki on seotud algoritmide ja programmeerimisega.

Ülesannete temaatika on võistlustel üsna laialdane. Tänavu taheti teiste hulgas programme, mis leiaks lühima tee mitmete teadete kohaletoimetamiseks, parima viisi metsas puude langetamiseks topelteesmärgiga - saada kokku vajalik hulk puitu ja jätta järele palliplatsiks sobiva kujuga raielank ning parima viisi marmortahvli tükeldamiseks, et kallist materjali asjata raisku ei läheks. Ülesannete algoritmiline sisu oli peidetud kreeka mütoloogia aineliste olukordade taha, lähemalt võib lugeda Teaduskooli veebilehel .

Vilunud poistele saab panustada ka järgmine kord

Tänavu toodi koju ka läbi aegade üks paremaid medalisaake. Meeskonna ettevalmistust ja olümpiaadisõitu finantseerinud Teadus- ja Haridusministeerium võib seekord küll kindel olla, et tehtud kulutused on asja ette läinud. Medaliarvestuse parimad olid Hiina ja Venemaa, kumbki nelja kullaga. Lähematest naabritest läks lätlastel peaaegu sama hästi kui meil, leedulased võitsid ühe hõbeda ja kaks pronksi. Eelmisel aastal ülihästi esinenud rootslastel ja soomlastel on seevastu mõõnaperiood - vastavalt üks hõbe ja üks pronks. Arvestades, et meie kõik tänavused koondislased saavad ka järgmisel aastal osaleda, võib loota, et meil nii järsku langust ei tule.

Muidugi, tuleb arvestada ka seda, et noorusele vaatamata on meie poisid tegelikult vilunud võistlejad. Mattias on IOI koondises medalil juba teist aastat, Kreekast toodud hõbeda kõrval on tal ette näidata ka pronks USA-st. Jaan võib lisaks IOI hõbedale uhkustada ka juulis IMO-lt toodud pronksiga. Meie noorima, Lauri, kollektsioonist leiame nii tänavuse kui mulluse IMO eridiplomid, mida jagatakse vähemalt ühe ülesande perfektselt lahendanud võistlejatele. Jääb vaid üle loota, et sellest lõigust paistev tõusutrend jätkub ka tulevikus.

Nagu olümpiaadidel tavaks, ei kulunud kogu Kreekas viibitud aeg arvuti taga. Ametlikku kultuuriprogrammi kuulus (Ateena puhul ilmselt möödapääsmatu) ekskursioon akropoli varemetesse ning laevasõit Hydra ja Aegina saartele. Mitteametlikult saime jälgida ka paraolümpiamängude avamist - mäenõlval asuvast pressikeskusest avanes ilutulestikule arvatavasti kogu linna parim vaade.

Järgmist rahvusvahelist informaatikaolümpiaadi võõrustavad poolakad Krakowi lähedal asuvas Nowy Saczi linnakeses. Poola pärimusi tundmata on raske ennustada sealsete ülesannete tekstide temaatikat, aga piirkonda arvestades võib arvata, et soolakaevandustesse minnakse küll.

AHTO TRUU on Eesti informaatikute võistkonna juhendaja, ahto.truu@ut.ee