|
|
|
Toimetaja veerg |
|
Jäädvustagem ajusoppi ka kvargid |
Millegi koostisosadeks lahutamise idee on igivana. Praeguseks on jõutud kvarkide tasemele. |
|
Artiklid |
|
Elektriraudtee alustas kolme mootorvaguniga |
1923. aastal tehti ajalooline ja perspektiivitundega otsus – elektrifitseerida 11,2 kilomeetri pikkune Tallinna-Pääsküla raudteeliin, ja 80 aastat tagasi väljuski Balti jaamast esimene elektrirong. |
Mõisnikust talunikuks. Saksa põllumehed Eestis |
Mis sai baltisaksa parunitest pärast 85 aastat tagasi – 1919. aastal – alanud maareformi? |
Universumi-eosed laboris |
Kõike saab osadeks lõhkuda, tuleb vaid hästi tugevalt raputada.
Buddha viimased sõnad
|
Tõravere Eesti kultuuriloos |
Hiljuti möödus Tartu Observatooriumi ametlikust avamisest Tõraveres 40 aastat. Nagu sellistel pidulikel puhkudel on kombeks saanud, tehakse alati tagasivaade läbikäidud teele. |
|
Intervjuu |
|
Üks eliitrühmast – akadeemik Enn Tõugu |
Eelmisel aastal ilmus Tallinna Tehnikaülikooli juubeliks raamat “Ühe masinaehitajate rühma lugu”, millest selgub, et üks sellest 1959. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetanud rühma noormeestest olete Teie, akadeemik Enn Tõugu. |
|
Taevaaknad |
|
Kummaline raadioastronoomia |
Aasta jooksul “Taevaaknas” ilmunud lood on käsitlenud astronoomilisi vaatlusi elektromagnetlainete erinevates sagedusvahemikes. See algas inimesele kõige tuttavlikumast, optilisest spektrialast ning on lii-kunud üha pikemate lainete ja väiksemate sageduste suunas, jõudes käesoleva kirjutisega välja skaala ühte otsa – raadiodiapasooni. |
|
Nobeli teaduspreemiad 2004 |
|
Võitlus vähiga ja lõhnamaailma mõistmine |
2004. aasta KEEMIA- NING FÜSIOLOOGIA- JA MEDITSIINIPREEMIA on heaks näiteks keemia ja eluteaduste sünergismist, mis annab uusi ootamatuid ja olulisi vilju maailmast ning selle elusa osa funktsioneerimisest arusaamiseks. |
Isegi kvargid võivad mõnikord tunda end üsna vabana |
David Grossi, David Politzeri ja Frank Wilczeki saavutuseks, mille eest neile tänavu omistati NOBELI FÜÜSIKAPREEMIA, on asümptootilise vabaduse fenomeni avastamine. |
|
Üksainus küsimus |
|
Miks hiljuti Eestis maa värises? |
Vastavad Tartu Ülikooli geoloogia instituudi emeriit-professor VÄINO PUURA ja Stockholmi Ülikooli geoloogia ja geokeemia osakonna meregeoloog ja -geofüüsik, Tartu Ülikooli külalisprofessor 2001–2004 TOM FLODÉN |
|
Lugesin üht raamatut |
|
Tihendagem oma teadmisi |
“Eesti teaduse tippkeskused”
Koostanud Endel Lippmaa (vastutav toimetaja), Galina Varlamova, Helle-Liis Help
Eesti Teaduse Tippkeskuste Ühendus, Tallinn 2004
|
|
Kerge küsida |
|
Millisest Sudaanist me räägime? |
Hiljutised muret tekitavad uudised ohvriterohketest konfliktidest Sudaani vabariigis on selle Aafrika riigi taas tõstnud tähelepanu keskpunkti. |
|
Sõjatehnika |
|
AUTOMAAT – jalaväe põhirelv |
Automaadid ehk ründevintpüssid on alates Teisest maailmasõjast jalaväe peamised relvad. |
|
Olümpiaad |
|
Geograafid tormijooksuga Poolat vallutamas |
5.–10. augustini 2004 osales Eesti õpilasvõistkond esmakordselt rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil (International Geography Competition – IGC) Gdynias, võites seal kahe kuld- ja kahe pronksmedaliga mitteametlikus riikide järjestuses korraldajamaa Poola järel teise koha. |
Medalisadu Ateenas jätkus |
Tänavune rahvusvaheline koolinoorte informaatikaolümpiaad peeti 11.-18. septembril olümpialinnas Ateenas. |
|
Ristsõna |
|
Geoloogia-ristsõna |
Ristsõna leiab huviline HORISONDI trükinumbrist.
|
|
Enigma |
|
Doominokivid seitsme maagilise ruuduna |
Järjekordsed Enigma ülesanded leiab huviline trükinumbrist. |
|
|
|
|
|