Nr. 6/2004


Toimetaja veerg

Jäädvustagem ajusoppi ka kvargid
Millegi koostisosadeks lahutamise idee on igivana. Praeguseks on jõutud kvarkide tasemele.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artiklid

    Elektriraudtee alustas kolme mootorvaguniga
    1923. aastal tehti ajalooline ja perspektiivitundega otsus – elektrifitseerida 11,2 kilomeetri pikkune Tallinna-Pääsküla raudteeliin, ja 80 aastat tagasi väljuski Balti jaamast esimene elektrirong.
  • Loe lähemalt...

  • Mõisnikust talunikuks. Saksa põllumehed Eestis
    Mis sai baltisaksa parunitest pärast 85 aastat tagasi – 1919. aastal – alanud maareformi?
  • Loe lähemalt...

  • Universumi-eosed laboris
    Kõike saab osadeks lõhkuda, tuleb vaid hästi tugevalt raputada.
    Buddha viimased sõnad
  • Loe lähemalt...

  • Tõravere Eesti kultuuriloos
    Hiljuti möödus Tartu Observatooriumi ametlikust avamisest Tõraveres 40 aastat. Nagu sellistel pidulikel puhkudel on kombeks saanud, tehakse alati tagasivaade läbikäidud teele.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuu

    Üks eliitrühmast – akadeemik Enn Tõugu
    Eelmisel aastal ilmus Tallinna Tehnikaülikooli juubeliks raamat “Ühe masinaehitajate rühma lugu”, millest selgub, et üks sellest 1959. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetanud rühma noormeestest olete Teie, akadeemik Enn Tõugu.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Taevaaknad

    Kummaline raadioastronoomia
    Aasta jooksul “Taevaaknas” ilmunud lood on käsitlenud astronoomilisi vaatlusi elektromagnetlainete erinevates sagedusvahemikes. See algas inimesele kõige tuttavlikumast, optilisest spektrialast ning on lii-kunud üha pikemate lainete ja väiksemate sageduste suunas, jõudes käesoleva kirjutisega välja skaala ühte otsa – raadiodiapasooni.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Nobeli teaduspreemiad 2004

    Võitlus vähiga ja lõhnamaailma mõistmine
    2004. aasta KEEMIA- NING FÜSIOLOOGIA- JA MEDITSIINIPREEMIA on heaks näiteks keemia ja eluteaduste sünergismist, mis annab uusi ootamatuid ja olulisi vilju maailmast ning selle elusa osa funktsioneerimisest arusaamiseks.
  • Loe lähemalt...

  • Isegi kvargid võivad mõnikord tunda end üsna vabana

    David Grossi, David Politzeri ja Frank Wilczeki saavutuseks, mille eest neile tänavu omistati NOBELI FÜÜSIKAPREEMIA, on asümptootilise vabaduse fenomeni avastamine.

  • Loe lähemalt...
  •  

    Üksainus küsimus

    Miks hiljuti Eestis maa värises?
    Vastavad Tartu Ülikooli geoloogia instituudi emeriit-professor VÄINO PUURA ja Stockholmi Ülikooli geoloogia ja geokeemia osakonna meregeoloog ja -geofüüsik, Tartu Ülikooli külalisprofessor 2001–2004 TOM FLODÉN
  • Loe lähemalt...
  •  

    Lugesin üht raamatut

    Tihendagem oma teadmisi
    “Eesti teaduse tippkeskused”
    Koostanud Endel Lippmaa (vastutav toimetaja), Galina Varlamova, Helle-Liis Help
    Eesti Teaduse Tippkeskuste Ühendus, Tallinn 2004
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kerge küsida

    Millisest Sudaanist me räägime?
    Hiljutised muret tekitavad uudised ohvriterohketest konfliktidest Sudaani vabariigis on selle Aafrika riigi taas tõstnud tähelepanu keskpunkti.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sõjatehnika

    AUTOMAAT – jalaväe põhirelv
    Automaadid ehk ründevintpüssid on alates Teisest maailmasõjast jalaväe peamised relvad.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Olümpiaad

    Geograafid tormijooksuga Poolat vallutamas
    5.–10. augustini 2004 osales Eesti õpilasvõistkond esmakordselt rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil (International Geography Competition – IGC) Gdynias, võites seal kahe kuld- ja kahe pronksmedaliga mitteametlikus riikide järjestuses korraldajamaa Poola järel teise koha.
  • Loe lähemalt...

  • Medalisadu Ateenas jätkus
    Tänavune rahvusvaheline koolinoorte informaatikaolümpiaad peeti 11.-18. septembril olümpialinnas Ateenas.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Ristsõna

    Geoloogia-ristsõna
    Ristsõna leiab huviline HORISONDI trükinumbrist.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Enigma

    Doominokivid seitsme maagilise ruuduna
    Järjekordsed Enigma ülesanded leiab huviline trükinumbrist.
  • Loe lähemalt...
  •