Tänavune Eesti koolinoorte füüsikaolümpiaad kandis juubelinumbrit 50.

Tartu Ülikooli Täppisteaduste Kooli 30.–31. märtsil korraldatud lõppvõistlus kandis igati töist iseloomu. Võimeid mõõdeti kahes vanuserühmas – põhikooli ja gümnaasiumi osas. Kumbki komplekt sisaldas kümmet teooria- ja kahte eksperimentaalülesannet. Oli nii lihtsaid kui raskeid, nii elulähedasi kui fantaasiarikkaid ülesandeid. Kuid suuresti tänu žürii noortele poistele, kes ise alles hiljuti võistlejapingis istusid ja nüüd agaralt ülesandeid välja mõtlesid, olid nad kõik huvitavad. Raskemate pähklite eest sai rohkem punkte, lahendada võis kõiki ülesandeid, kuid arvesse võeti ainult kuut paremini lahendatut.

Et ülesannete raskusastmest aimu saada, toome siinkohal ära kaks neist. Äkki hakkab mõnele hammas peale. Proovigem!

1. Juuresoleval pildil on dekoratiivvalgusti õhtusel tänaval. Selle konstruktsioon on järgmine. Lamp on paigutatud ruudukujulise põhjaga püstprisma sisse; ruudu küljepikkus a = 60 cm. Prisma külgtahkudeks on seest ja väljast valgeks värvitud auguline plekk. Kui suur oli pildistaja ja valgusti vaheline kaugus?

2. Joonisel mõõdus 1:1 kujutatud koonilise otsaga silindri sisepind on valmistatud peegeldavast materjalist, selle otsas on ringikujuline ava. Kui vaadata piki silindri telge silindri taga asetsevat valgustatud ekraani, võib näha vahelduvaid valgeid ja musti rõngaid. Mitu tumedat rõngast on näha?

Vihjeid veel mõnele ülesandele: kui pakasega mõõdetakse krundi pikkust...; kui elektrikamin soojendab liiga vähe...; veinipudeli korki tõmbamas; meretaseme kõrgust mõõtmas; parim lennukiirus linnu jaoks.

Tüdrukuid oli füüsika võistluste jaoks tavapäraselt vähe: vanemas rühmas kolm, nooremas kaheksa. Parima tütarlapse auhinna, Horisondi aastatellimuse, sai Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi 8. klassi õpilane Monika Päri. Tema küündis põhikooli osas ka järguta diplomini.Eriauhindu anti veelgi. Põhikooli raskeima ülesande (siin ülesanne 1) parima lahenduse eest sai Karl Kruuse MTÜ Loodusajakirja äsjailmunud aastaraamatu “Lehed ja tähed”. Tartu Tähetorni Astronoomiaringi poolt välja pandud auhind astronoomiaga enim seotud ülesande, ühtlasi gümnaasiumi raskeima ülesande lahendamise eest anti Mihkel Kreele, Füüsika Seltsi auhind Aleksandr Morozenkole ja Füüsika Instituudi auhind absoluutsele võitjale Fjodor Novožilovile.


Tänavune võistlus erines varasematest selle poolest, et esmakordselt osales väljaspool arvestust kaks “13. klassi” õpilast – mullu kooli lõpetanud poissi, kes kaitseväes viibimise tõttu polnud veel ülikooliõpinguteni jõudnud. Ühel neist, Jaanus Sepal, õnnestuski, tänu absoluutjärjestuse viiendale kohale, välja võidelda pääs rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi (RFO) valikvõistlusele. Fjodor Novožilov kui absoluutne võitja arvati juba RFO võistkonna liikmeks. Ülejäänud nelja koha pärast tuleb 17 kandidaadil aprillikuus paari-kolme töötiheda päeva jooksul rinda pista. Rahvusvaheline füüsikaolümpiaad ise, järjekorranumbriga 34, peetakse 12.– 21. juulini Taiwanil.