Sisukord

September 1996

Kesk-Aasia vanimaid kadakaid otsimas - V. Masing, A. Läänelaid

Õlipuu - K. Kask

Arktika paalia - uus kala meie kalakasvandustesse? - T. Paaver

Arktika paalia on maailma külmalembesemaid mageveekalu. See kala on elanud jääaja järel ka Eesti aladel. Praegu oleks mõtekas tuua ta meie allikaveelistesse kalakasvandustesse.

Nii nad meid vaatavad! 6. Konnad - U. Tartes

Konnad on erilised. Silma kaotus tähendab neile vaid ajutist pimedust, peagi on uus silm jälle olemas.

Kop-kop, kes majakeses elab? - H. Timm

Mida need puruvanad siis ikka ehitavad?

Tuhatjalgsed ploomi kallal - M. Martin

Tuhatjalgsetel ei ole tuhat jalga. Tegelikult pole ka kõige pikematel (kuni 28 cm) troopilistel liikidel rohkem kui 139 paari jalgu.

"Kurvitsalörtsist" ja prantsuspärasest linnupüügist - J. Elts

Prantsusmaal korraldatud uurimused on näidanud , et metskurvitsaile peetakse jahti koguni kaks korda päevas. Jääb vaid imetleda kurvitsate oskust sellise tapatalgu juures ellu jääda! Aga kui kevadel tagasi tullakse, kas siis on veel alles metsatukk, kus eelmisel kevadel ema lepalehti pesaks seadis, mille kohal isa mängulende tegi, kooruti...

Eestis on elanud ürgveis ja piisongi - L. Maldre

Eestist on piisonite luid leitud ainult Rõuge linnusest ja asulast (VIII-XI saj.), hoopis harilikum oli meil ürgveis.

Millest mõtlevad tulevased keskkonnaministrid? - K. Kalamees-Pani

Kokkuvõte Eesti Looduse korraldatud võistlusest teemal "Kui mina oleksin keskkonnaminiser", milles osales 39 õpilast põhiliselt gümnaasiumidest, kesk- ja kutsekoolidest ning mõned ka põhikoolist.

Olen keskonnaminister... - E. Aareleid

Kui mina oleksin keskkonnaminister... - A. Hinn

Kui ma oleksin keskkonnaminister - Ä. Rääsk

Suured rahnud - kuhu nad võivad kaduda? - E. Pirrus

Eesti ürglooduse raamatu koostajatel on pikaajalise andmetekogumistöö tulemusena tekkimas ülevaade Eesti ala suuurte rändrahnude saatusest.

Mähuste - järv ainult vihma ja tuule mõjutada - H. Haab, A. Tõnisson

Põhja-Kõrvemaal asub liivikute keskel väike Mähuste järv, mis on jäänud seni veel suurest külastajatevoolust puutumata.

Veed voolavad (Eesti jõgede äravoolu uuritus) - A. Järvet

Veemõõduposte hakati Eesti jõgedele süstemaatiliselt rajama kahekümnendail aastail. Hüdrograafiliselt on veemõõdupostide abil uuritud peaaegu 2/3 Eesti territooriumist.

Dolomiit ja muutlik antrakoniit - T. Pani

Eesti rahvuskivis paes on dolomiit kaltsiidi kõrval põhimineraal.

Meie maja katus ei lenda kuhugi - I. Kask

Väikesed keeristormid trombid armastavad oma teel lõhkuda just katuseid. Trombid saadavad mõnikord ka suuri sügistorme.

Elekter Vaimu Tuule koopast

Lõuna-Hiinas Hunani provintsis Longshani karstialal asub Vaimu Tuule koobas, mille avasse on paigutatud tuulejõuseade võimsusega 3 kW. Selle käivitab püsiv tõmbetuul koopa suus, mis vahetab kaks korda aastas suunda.

Kõrvalepõige teel Saaremaale - E. Pirrus

Rändrahust Lihuntsi maalinna naabruses.

Kõrberoosid Saharast - V. Kattai

Põhja-Aafrikast naasvale turistile on sobivaks meeneks kipsist kiviroos, mille võib leida Sahara kõrbest.

Kui ma Tasmaanias rahvusparki valvasin - I. Kala

Viimane osa Cradle Mountain - Lake St. Clairi rahvuspargi loodusest ja matkajuhtumitest.

Sel kuul looduses - A. Ader

Kääride ja tangidega DNA kallal. 1. Magusamast magusam ja krõbedamast krõbedam - A. Kurg

Ilmselt huvitab igaüht meist see, mida me sööme. Milline on meie toidu kvaliteet, kas seda on kuidagi keemiliselt töödeldud, kas see sisaldab lisaaineid või säilitusaineid - need on küsimused, millele viimasel ajal pööratakse järjest rohkem tähelepanu. Appi tuleb biotehnoloogia. Kolmeosalises järjeloos saame biotehnoloogia kohta teada nii mõndagi huvitavat.

Tagakaane mõistatus