Sisukord

Juuli 1998

Ühel juulilõpu päikesepaistelisel päeval... - Arne Ader

Tammikud põhjapiiril - Aino Kalda

Hariliku tamme levila põhiosa jääb meist lõunasse. Eesti asub selle põhjapiiri lähedal. Meie praegune kliima on tammele talutav, kuid mitte eriti soodne. Tamm moodustab metsakooslusi mitmetes kasvukohtades, kuid looduslikult ei suuda piisavalt uueneda ega kannata ka hästi konkurentsi.

Kas tunnete jõe- ja kaldataimi? (1) - Tiiu Trei, Sirje Vilbaste

Isegi veetaimi hästi tundev botaanik ei oska kõrvaloleval pildil ära tunda, kas tegu on järvkaisla, kõõluslehe, luigelille või jõgitakjaga. Veealuseid osi lähemalt uurides saab neid taimi siiski eristada.

Tõrvalilled - Rein Kuresoo

Nööpaugunelkide eestimaised sugulased nelgiliste sugukonnast võivad pakkuda algajale taimehuvilisele üksjagu raskusi – kõik need reiarohud, sõlmheinad, nälgheinad ja kaderohud ei ava oma pisikeste õite kahvatuid saladusi just meelsasti.

Soo-kassiurb - vähetuntud, kuid tõhus ravimtaim - Aili Paju

Linnuke lendas, sininokk nokas - Taavi Tuulik

Põnev orhideeleid Saaremaalt - Mati Lehis, Vilma Kuusk

Vana hiiepuu lummuses - Mall Hiiemäe

Kuku tamm põlenud - Hendrik Relve

Pühajärve sõjatamme kasv raugeb - Harald Rebane

Sugi - Jaapani krüptomeeria - Ene ja Maie Toom

Puukägistaja - Alar Läänelaid

Kroonlehtedeta õied õunapuul - Jaan Kivistik

Haruldane tulnukas - kirju sarikhernes - Ülle Püttsepp

Kodurebane - Taimi Paal

Valge seljaga kirju rähn - Jaanus Elts

Korteripõud Matsalu looduskaitseala väikesaartel - Eve Mägi

Müsteerium põllul - Aivar Leito

Igapäevased ühepäevikulised - Henn Timm

Põnev linnuvaatlus Veisjärvel - Olev Merivee

Julge ja jonni täis - Mauri mändoja

Mis on ühist ürguimel ja hambapastal? - Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer

Seened tamme peal ja all - Mall Vaasma

Seened on nii muutlikud... - Erast Parmasto

Lõpetagem skuutriterror Eesti järvedel - Ilmar Tõnno

Oleme aastakümneid suvitanud väikese järve ääres Valgamaal. Mullu suvel toodi meie järvele skuuter. Et järve veepeegel on väike, siis sööstavad kihutajad ka vesiroosidesse – need said kiiresti lõhutud. Järve kaldal suvitajad, kes olid harjunud järvest tarbevett võtma, pidid varuma tagavara varahommikul, sest pärast seda, kui skuuter ringi ära tegi, oli vesi selleks päevaks lootusetult mudane. Närvesöövast mürast ei maksa rääkidagi…

See oli Saadjärvel. Vaatasin sõudepaadist, kuidas seltskond noormehi skuutritega mööda järve ringi kihutas. Üks neist uljaspeadest möödus minust umbes 100 meetri kauguselt, ja siis nägin midagi veepinnal valendamas. Algul jäi mulje, et tegu on kalaparvega, kelle soomustelt peegeldub päike. Ligemale sõudes selgus, et veepinnal hulpis murtud kaelaga tuttpütt…

(Lugejate kirjadest)

Kui keeristorm möllas Võrumaal - Jüri Kadaja, Heino Tooming

Möödunud aasta 13. augustil Võrumaal Põdrasool tekkinud keeristorm põhjustas oma 25 km pikkusel teekonnal palju tõsiseid purustusi.

Ilm, mis tekitas 13. augustil trombi - Helve Kotli

Kuidas käituda, kui läheneb tromb? - Heino Tooming

Eestimaa sündmusrikas teekond troopikasse - Heldur Nestor

Päevitades põõsa vilus - Kalju Eerme

Rähkmullad - Rein Kask

Avastamas Valgamaa suurimat laukasood - Olev Merivee

T'siili metsik ilu - Erki Tammiksaar

Fotojaht: looma ei lasta maha, vaid võetakse üles - Harri Põldsam

Loodus pakub eetikat - Enda Naaber