Nr. 1/2005


Toimetaja veerg
Veel üks kirjaoskus

Küllap on Eestimaal märksa rohkem inimesi, kes teavad, et idamaade kalendri järgi on kohe algamas kukeaasta, kui neid, kes on teadvustanud, et 2005. aasta on kuulutatud ülemaailmseks füüsika aastaks.

Põhjendades niisuguse ettevõtmise vajadust, kirjutatakse ülemaailmse füüsika aasta koduleheküljel (vt http://www.wyp2005.org ja http://www.einsteinyear.org): avalikkuse füüsikaalased teadmised muutuvad üha nigelamaks, üldsus, sh poliitikud, ei adu sugugi füüsika rolli igapäevaelus, ning viimasel ajal on oluliselt vähenenud füüsikat õppida soovivate tudengikandidaatide arv. Ometigi ei pääse füüsikast ja füüsika piirteadustest mööda ei keskkonna, energiavarude ega tervishoiu probleeme lahendada püüdes. Nii ongi füüsikud jõud ühendanud ja püüavad füüsika aasta raames üheskoos rahva füüsikaalast kirjaoskust tõsta. Plaanid tunduvad igatahes suured ning juba möödunud aastal korraldati mitmeid ettevalmistavaid konverentse, näiteks 20 Euroopa riiki, teiste hulgas Eesti, pidasid oktoobrikuus Euroopa Füüsika Ühenduse juhtimisel nõu Prantsusmaal. Füüsika aasta raames Eestis toimuvast saab lähemalt lugeda Eesti Füüsika Seltsi koduleheküljelt http://www.fyysika.ee/efs/wyp2005.html, ja muidugi jätkab panustamist eestlaste füüsikaalase kirjaoskuse tõstmisesse ka Horisont – seda nii kirjasõna kui teadusreiside kaudu.

Teaduse populariseerimise küsimus ei mõlgu siiski üksnes füüsikute meeles, sest miks muidu andis Euroopa Liit möödunud aastal esimest korda välja Descartes’i auhinnad ka teaduse tutvustajatele. Auhinnale, mille suuruseks veerand miljonit eurot, oli 19 kandideerijat. Lisaks viiele võitjale, kes on loetletud meie uudisteküljel, olid näiteks Keele’i ülikool ja Briti Nõukogu üles seadnud Briti keemiku Graeme Jonesi, kes koos 3000 lapsega meisterdas valmis 10 meetri kõrguse DNA mudeli – suurima, mis kunagi maailmas ehitatud. Veel oli kandideerijate hulgas prantslaste arheoloogiateemaline dokumentaalfilm; dokfilm “Elundite farm”, mis lahkab siirdamiseks vajalike elundite kasvatamist transgeensete sigade organismis; saksakeelsele auditooriumile suunatud veebilehekülg “Vähikompass”, mis pakub lihtsas keeles infot vähi ja selle ravivõimaluste kohta; jpt
(vt http://www.cordis.lu/science-society/descartes). Teaduse tutvustamise tähtsust rõhutab käesolevas Horisondis ka Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi rahvusvahelise teadustöö kogemusega vastne teadusdirektor Marco Kirm, öeldes muu hulgas: “Saksamaal pakuvad inimestele suurt huvi teadusasutuste külastamine ja kohtumised teadlastega. Hamburgi DESY uurimiskeskusse voorib pidevalt külastajaid – kooliõpilastest pensionärideni. Teaduse populariseerimine kuulub lahutamatult kokku teaduse tegemisega.”

Tänapäeva teadussaavutuste tutvustamise oskus on kahtlemata kujunemas omamoodi kirjaoskuseks ning Horisondil ja Horisondi veergudel sõna saavatel teadlastel ei näi selle valguses tööst puudu tulevat ka 2005. aastal. Humanitaar- ja sotsiaallugude toimetajana on mul siinkohal kurb tõdeda, et Eesti ajalooteadus kaotas möödunud aasta lõpul ühe andeka ja viljaka populariseerija – filosoofiadoktor Hannes Walteri. Pooleli jäid mitmed projektid, olemata jääb ka suvesse kavandatud Horisondi teadusreis sõjaajaloolisele Läänemaale. Kasutagem siis meile antud võimalust ja nautigem käesoleva ajakirja veergudel veel kord seda vahedat sulge ja sõnaseadmise annet, millega Hannes Walter ajaloohuvilisi lugejaid aastate jooksul nii palju kordi on rõõmustanud.



Kärt Jänes-Kapp