Nr. 1/2005


Olümpiaad
Bioloogiaolümpiaadil võisteldi individuaalselt

Seitsmendat aastat järjest püüdsid meie koolinoored haridus- ja teadusministeeriumi toetusel maailmale tõestada, et ka Eestis on neid, kes on võimelised bioloogiaalastel teemadel teiste riikidega rinda pistma.

Rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil paneb iga osalev riik välja neli tublimat, kes võistlevad individuaalselt. Viimati toimus rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad (IBO) möödunud suvel Austraalias, Brisbane’is.


Iga riik valib oma võistlejad olemasoleva potentsiaali hulgast. Meie riik on ju nii väike, seega on vähem ka edukaid gümnaasiumiõpilasi, kellest omakorda bioloogiahuvilisi võib kahe käe sõrmedel üles lugeda. Kindlasti mängib siin oma osa fakt, et bioloogia ei kuulu just kergemate ainete hulka. Põhikooliklassides õpitakse botaanika ja zooloogia näol küll klassikalist bioloogiat, kuid sealgi tulevad hiljem sisse keerukamad teemad, alates inimese füsioloogiast ja geneetika alustest. Gümnaasiumibioloogia on aga enamikule õpilastest pigem keerukas ja arusaamatu kui paeluv ja õppima innustav. Sellele vaatamata on neid, keda see äärmiselt mitmekülgne teadusharu huvitab. Sellised õpilased võtavad osa konkurssidest, kirjutavad uurimistöid ning osalevad olümpiaadidel. Lisaks kõigele muule leiavad nad veel ka aega osaleda TÜ Teaduskooli bioloogiateemalistel (TKB) kursustel. Viimatisele IBO-le valiti Eestit esindama Mihkel Pajusalu Hugo Treffneri Gümnaasiumist, kelle saavutuste üle tunnevad uhkust nii praegune õpetaja Saima Kaarna kui ka endine õpetaja Endla Pruks Tartu Tamme Gümnaasiumist. Mihkel osales IBO-l teist aastat järjest, nagu ka Ott Luuk Paide Ühisgümnaasiumist, kelle koolipoolseks innustajaks on Mariell Kollin. Saaremaa Ühisgümnaasiumi neiu Krista Takkis on tänulik oma õpetajale Inge Vahterile ning Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilane Triin Tekko oma emale ja ühtlasi õpetajale Sirje Tekkole. Kindlasti oli õpilastel suur abi TKB kursustest ja mitmetest õppesessioonidest, mille läbiviimist koordineeris peamiselt endine IBO-del osalenud noorbioloog, nüüdne TÜ arstiteaduskonna magistrant Dmitri Teperik.

Austraalia-võistlus oli varasematest lihtsam

Mõistagi, lihtsam oli see ka konkurentidele. Meie õpilaste mureks oli ajahäda. Ehkki praktilistele töödele oli ette nähtud varasema 75 minuti asemel poolteist tundi, ei jõudnud võistlejad enamasti katse praktilise osaga lõpule, mistõttu nappis aega katsetest tulenevatele küsimustele vastamiseks. Viimatiselt olümpiaadilt Eesti medaleid ei saanud, ometi edestas meeskondlikus arvestuses mitmeidki medaleid saanud riike. Fakti illustreerib juuresolev joonis. Kokku osales 45 riiki, neist 42 esindajad võistlesid, ülejäänud olid vaatleja staatuses. Joonisel on riigid järjestatud koondpunktisumma järgi. Tegelikult pole IBO-l kombeks riike nende üksikvõistlejate tulemuste alusel järjestada ning riigi edukust võrreldakse pelgalt saadud medalite hulga ja tooni järgi. IBO reglement näeb ette, et kümnendikule võistlejaist antakse kuldmedalid, viiendikule hõbemedalid ja peaaegu kolmandikule pronksmedalid.

Kõik Ameerika Ühendriikide võistlejad said kuldmedali ning ka punkte koguti kõige enam. Huvitav on märkida, et USA osales alles teist aastat, kuid samas ei maksa unustada, et nende kooliprogramm on märksa lähedasem IBO programmile. Aastast aastasse on kuldmedaleid saanud ka Singapur ja Hiina. Viimase puhul osaleb Taiwani meeskond eraldi võistkonnana, kuigi sammub tseremooniatele IBO lipu all, samas kui ülejäänud võistkonnad toovad lavale oma riigi lipu.

Seekordsed ülesanded...

Võistlejatel tuli lahendada neli praktilist ülesannet ning kaheosaline teooriatest (diagrammil vastavalt P ja T). Iga võistkonna saatjatel tuli küsimused võistlejate emakeelde tõlkida. Kõige lihtsam on inglise ja vene keelt rääkivatel riikidel, kes saavad korraldajatelt IBO töökeeltes etteantud ülesanded ning võivad kogu oma energia kulutada üksnes nende sõnastuse ja sisu kohandamisele.

Molekulaarbioloogia praktiline töö koosnes kahest ülesandest. Üks neist puudutas ensümaatilise aktiivsuse mõõtmist, teine valkude eraldamist kromatograafia ja elektroforeesi abil. Rakubioloogia praktikumis esitati kolm ülesannet. Kõigepealt tuli läbi viia leukotsüütide diferentsiaalne loendamine, siis veregrupi analüüs ning lõpuks antigeeni analüüs immunodifusiooni meetodil. Selgrootute zooloogia praktikum koosnes neljast ülesandest. Esiteks oli vaja prepareerida rohutirtsu suised selle osiste õiges järjestuses. Teine ülesanne nõudis looma kehakuju, funktsiooni ja ökoloogia seoste tundmist. Kolmandas ülesandes tuli määrata putukaliike ja neljas puudutas malaaria levimise efektiivsust Anpoheles sääskedega. Ökoloogiat puudutavas neljandas praktikumis oli vaja kindlaks teha taime reaktsioon olenevalt lämmastiku ja süsihappegaasi varustatusest ning kahe veetaime vaheline interaktsioon.

Lisaks praktilistele töödele tuli õpilastel läbida kaheosaline ligi160 küsimusega teooriatest. Kokku oli ingliskeelses originaalis üle 120 lehekülje teksti.

... ja kogutud punktid

Meie võistlejaile osutus kõige keerukamaks molekulaarbioloogia praktikum (P1). Joonisel on näidatud võistleja saavutatud tulemus protsentides võrrelduna kõige parema vastusega IBO-l. Meie noortel õnnestus saada keskmiselt 6,5 punkti. Triinu (kes ei saanud aja piires tulemusi kätte ega ka ülesannet lõpuni lahendada) vastust mitte arvestades olnuks keskmine 8,67, mis oli lähedane keskmisele tulemusele (9,34). Parim sai 36 punkti, 26 õpilast jäid punktita.

Rakubioloogia praktikumi keskmine tulemus oli 21,44 punkti (maksimaalne 35,80), meie võistlejatel 14,93. Selgrootute zooloogia keskmine tulemus oli 22,44, maksimaalne 38,25 ja Eesti võistlejatel 26,24 punkti, mis tähendab keskmise ületamist.
Ökoloogia praktikumi keskmine oli 10,72 (maksimaalne 23,00) ja meie õpilastel 7,86 punkti. Teooriatestides soovitati Eesti õpilastele mitte anda juhuslikke vastuseid, milliste eest varasematel aastatel pandi valede vastuste korral kirja miinuspunktid. Seetõttu jätsid õpilased kahtluse korral paljudele küsimustele vastamata. Siit ka nõrgavõitu näitajad: teooriatesti A osa keskmine oli 56,30 (parim vastus 78,65) ja eestlaste keskmine 45,32 punkti. Testi B osa keskmine oli aga 58,47 punkti (parim tulemus 66,81) ja meie vastanute keskmine 47,46. Kui uurida meie võistlejate tulemusi üksikute töölõikude kaupa, võinuks nende paremusjärjestus tublisti muutuda (nüüd pälvisid nad vastavalt 106., 124., 126. ja 127. koha). Joonistelt nähtub, millised tööülesanded olid meie õpilastele raskeimad. Kõige tublimad olid Krista ja Triin kolmandas praktikumis (P3). Kokku jõudsid lõpuni 159 võistlejat. Pisikese Eesti jaoks on tegelikult suur saavutus, et me üldarvestuses viimaseks ei jäänud. Eestist rahvaarvult väiksem osalenud riik oli Küpros, kes jäi võistkondlikult eelviimasele kohale.


ILLAR LEUHIN (1961) on Tartu Ülikooli lektor, magister. Bioloogiavõistkonna juhendaja.



Illar Leuhin