2005 on ülemaailmne füüsika aasta.

Aasta 2005 on UNESCO kuulutanud ülemaailmseks füüsika aastaks. ÜRO alamkomitee selgitab oma otsust järgmiselt: “Tunnistades, et füüsika annab märkimisväärse baasi looduse mõistmiseks, märkides, et füüsika ja tema rakendused on aluseks paljudele tänapäevastele tehnoloogilistele saavutustele, veendudes, et füüsikaharidus varustab inimkonda vahenditega, et ehitada arenguks hädavajalikku teaduslikku infrastruktuuri ning tõdedes, et aastal 2005 möödub sada aastat Albert Einsteini põhjapanevatest teaduslikest avastustest, mis on nüüdisaja füüsika aluseks, kutsume üles tähistama 2005. aastat kui füüsika aastat.”

Ka Eesti parlament on kuulutanud oma programmdokumentides vajadust saavutada Eesti ühiskonna teadmiste- ja innovatsioonipõhine areng. Nende eesmärkide nimel on hädavajalik, et ühiskond mõistaks reaalteadusliku – laiemalt loodusteadusliku – mõtteviisi tähtsust.

Tartu Ülikooli Füüsika Instituut (TÜFI) kui vanim ja kaalukaim füüsika uurimiskeskus Eestis on alati pidanud tähtsaks füüsikalembese hoiaku propageerimist ja levitamist ühiskonnas. Instituut, Euroopa Komisjoni tippkeskus aastatel 2000–2003 ja Eesti teaduse tippkeskus aastast 2001, püüab lisaks siin tehtavatele maailmatasemel alusuuringutele igati kaasa aidata kõrgtehnoloogilise tööstuse kujunemisele ja arengule. Erilist huvi pakuvad Eesti ettevõtetele ultraviolettkiirgust andvad eksimerlaserid, samuti arendustegevus uute gaasiandurite väljatöötamisel tööstuse ning haiglate tarbeks. Rootsi tööstusettevõte, Lundis asuv firma NQUIP juba toodabki TÜFI-s loodud õpingutes ja tööstuses kasutuskõlblikku teravikmikroskoopi.

Tõhus on ka meie teadurite koostöö Eesti keskkonnahoolde asutustega siinse keskkonna radioaktiivsuse ja selle levikuohtude väljaselgitamisel, samuti radioaktiivsete jäätmete käitlemise nõustamisel, aga ka Tartu Ülikooli Nahahaiguste Kliinikuga laserravi seadmete loomisel. Välisriikidest tehakse eriti agaralt koostööd Rootsi, Saksamaa, USA, Soome ja Itaalia teaduskeskuste ning ülikoolidega, kuid ka Läti, Leedu, Hollandi, Prantsusmaa ja Taani kolleegidega.

TÜFI teadustegevuse põhisuunad on materjaliteadus, aine süvastruktuuri teooria, laserfüüsika ja laseroptilised tehnoloogiad, keskkonnafüüsika ning biofüüsika. Käesoleval ajal töötab instituudis põhikohaga üle kuuekümne doktorikraadiga teadlase. Koos ülikooli füüsika osakonnaga on nad üha rohkem sukeldumas auditooriumidesse – lähemale üliõpilastele. Seetõttu on instituudi teadurid otsustanud järelkasvu huvides tõhustada füüsika populariseerimist ka Horisondi veergudel. Oleme võtnud eesmärgiks avaldada vähemalt ühe pikema ja põhjalikuma artikli 2005. aasta Horisondi igas numbris, mis oleks kas otseselt või kaudselt seotud instituudi tegemistega, aga mis valgustaks ka laiemalt vastavate teadussuundade saavutusi ja perspektiive tulevikus.

Alustuseks olgu intervjuu Füüsika Instituudi uue teadusdirektori Marco Kirmiga, kes tegi TÜFI teadlaste juhendamisel oma doktoritöö Lundi ülikooli sünkrotronkiirguse laboratooriumis ja eksperimenteeris seejärel aastaid Saksamaal Hamburgis asuvas DESY uurimiskeskuse koosseisu kuuluval HASYLAB sünkrotronil.

Edaspidi heidame pilgu sünkrotronifüüsika, biofüüsika, keskkonnafüüsika, nanotehnoloogia ja lasertehnoloogiate telgitagustesse. Loodan väga, et Horisondi lugejad leiavad ka neil teemadel ajakirjast paeluvat lugemist.

HEAD FÜÜSIKA AASTAT!

ERGO NÕMMISTE on TÜ Füüsika Instituudi direktor.