Aeg jooksmas, kulgemas, lendamas, … fikseeritud, kindlast ja muutumatust minevikust kombatavasse, reaalsesse olevikku ja sealt edasi etteaimamatusse tulevikku.

Ma tean kindlalt, et ma sündisin 1937. aasta 28. septembril kell 9.20. Ma võin oma dokumentidest või arhiividest vaadata, millal ma astusin mingisse kooli ja millal selle lõpetasin, millal läksin tööle, millal pensionile… Praegu istun ma laua taga ja kirjutan seda lugu. Varsti ma lähen sööma ja välja jalutama (kasulikum oleks vist vastupidi?). Ma tean umbes, mida peaksin tegema täna, ent alati võib mõni ootamatu asi vahele tulla. Mida kaugemale “ettepoole”, seda ebamäärasemaks asi muutub… Ma võin jääda haigeks, võin jääda auto alla… Üht tean ma aga kindlalt, et mingil, praegu veel teadmata momendil X (aastal, kuul, päeval, kellaajal) mind lastakse hauda või lükatakse ahju.

Minevik pole koguni veel surnud… minevik on ainuke elav ja eluline aeg inimeste ja rahvaste saatuses… Ainult mineviku pärast maksab inimesel elada ja surra. Ainult minevikule võib ja peab ohvriks tooma kõik.

A. H. Tammsaare

Tegelikult on olemas ainult minevik, ja seegi asub meie teadmistes ja mälestustes.

Arvo Valton

Igalühel on oma minevik suletuna tema sees nagu raamatu lehed, mida ta ise teab peast, ent millest tema sõbrad võivad lugeda ainult pealkirja.

Virginia Woolf (1882–1941), Inglise kirjanik

Aeg koosneb kolmest ebavõrdsest osast. Kaks on tohutud ja nii-öelda lõpmatud: minevik ja tulevik. Kolmas on tühisuseni tilluke: olevik. Saab muide väita, et ühtegi neist kolmest õieti ei eksisteerigi: minevik sellepärast, et teda enam ei ole; tulevik sellepärast, et seda veel ei ole; olevik sellepärast, et hoolimata oma pidevusest pudeneb ta iga hetk käest.

Jean d’Ormesson (1925), Prantsuse ajakirjanik ja filosoof

Jõevesi, mida sa puudutad, on viimane möödavoolanust ja esimene pealevalguvast: niisama on lugu ka olevikuga ajas.

Leonardo da Vinci (1452–1519), Itaalia renessansiaja kunstnik ja teadusemees

Olevik on see koht ajas, kus helge tulevik muutub neetud minevikuks.

Gustav Naan (1919–1994), Eesti filosoof ja kosmoloog

[Teatri-, tele-] etendus loob meile kohese ootuse igavese oleviku, milles mälu ei ole vajalik ega isegi soovitav. Mälu kadumisega kaob meie jaoks ka sisulise tähenduse ja oma arvamuse järjepidevus. Kaamera vabastab meid mälu koormast.

John Beyer (1926)

Valitsejad saavad hõlpsasti hakkama mineviku ja tuleviku probleemidega, oleviku probleemid aga käivad neile üle jõu.

François de La Rochefoucauld (1613–1680), Prantsuse kirjanik

Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule.

Hiina vanasõna

Aja jaotus kolmeks on inimtegevuse ja -kultuuri jaoks fundamentaalne, ta ei ole seda enam füüsikas, päris alusfüüsikas võib aga aeg üldse ära kaduda. Mis puutub loomariiki, siis on mineviku, oleviku ja tuleviku eristamine inimese unikaalne omadus, kõik teised loomad elavad vaid olevikus (vt J. Allik, E. Tulving. Ajas rändamine ja kronesteeria. Akadeemia 5/2003, lk 915–937). Ma tahaksin pühendada sellele kunagi edaspidi rohkem ruumi.

Need kolm aega on olemas enamikus keeltes. Saab aga läbi ka vähemaga, näiteks puudub eesti keele grammatikas tulevik. Vahel öeldakse, et eestlastel ei ole tulevikku. Ega küll tulevikujutud sellepärast rääkimata jää. Küllalt peen aja grammatika on inglise keelel.

Paljud filosoofid ja arvatavasti ka enamik “lihtmõtlejaid”, kelle hulka ka mina kuulun, usuvad, et minevik ja olevik on reaalsed, tulevik aga mitte. On ju tulevik ebamäärane, me ei tea, kas meiega homme midagi hullu juhtub või mitte. Olevik ja selleläbi ka minevik kujutavad endast mingi kindla reaalsuse teket ebamääraste võimaluste maailmast. Kuid need võimalused ise on siiski reaalsed. On ju lihtne ära näidata sündmusi, mis lihtsalt ei saa toimuda.

Teised filosoofid jälle arvavad, et mineviku, oleviku ja tuleviku vahel pole mingit vahet, nad on kõik korraga olemas nn blokk-Universumis. Olevat võimatu välja mõelda niisugust rumalust, mida keegi filosoof juba pole välja öelnud. Ma ei tahaks jätta muljet, nagu ma teaks, mis on tark ja mis rumal. Filosoofia jõud ja omapära selles seisnebki, et see tunnistab vastandite võrdset eluõigust. Filosoofilised tõed kuuluvad arvatavasti sügavate tõdede hulka – need on siis niisugused, mille eitused on omakorda sügavad tõed. On siiski olnud aegu, mil teisitimõtlejaid on likvideeritud.

Igaüks vastandlike seisukohtade esindajatest oskab oma seisukohta kaitsta, vaidlustes selgub tõde – et igaühel on õigus. Lugeja võib nüüd ise mõelda, kuidas talle meeldib blokk-Universum ja kuidas ta ehitaks sinna sisse juhuslikkuse. Kas on ta prohvet ja teab täpselt, mis temaga homme juhtub, või on tal vaja kahte Universumit – ühte, milles ta jääb auto alla ja teist, milles ei jää.

Tulevik on see aeg, mil meie ettevõtmised õitsevad, meie sõbrad on ustavad ja meie õnn on kindlustatud.

Ambrose Bierce (1842–1914), Ameerika kirjanik

Kui te ei mõtle tulevikule, siis ei saa teil seda ka olema.

John Galsworthy (1867–1933), Inglise kirjanik

Ma ei mõtle kunagi tulevikule. See tuleb nagunii üsna varsti.

Albert Einstein (1879–1955), juudi rahvusest füüsik

Mida kaugemal on tulevik, seda kaunim ta näib.

Murphy seadustikust

Tuleviku impeeriumid on mõistuse impeeriumid.

Winston Churchill (1874–1965), Suurbritannia riigimees

See, mis me olime ja oleme, me edaspidi enam ei ole.

Ovidius, Publius Naso (43 eKr – u 18 pKr), Rooma luuletaja

Vabane minevikust, vabane tulevikust, vabane olevikust, mine vastaskaldale. Kui meel on kõigest vaba, ei satu sa enam sündidesse ja vanadustesse.

Dhammapada

JAAK LÕHMUS (1937) on mitmete aimeraamatute ja õpikute autor. Füüsika-matemaatikadoktor.