Eelmise aasta Horisontides oli põhitähelepanu pööratud reaalainete - matemaatika, füüsika, keemia ja informaatika - olümpiaadidele. Tutvustasime Eesti paremaid neil aladel, samuti rahvusvahelistel olümpiaadidel edukalt esinenud õpilasi. Ent õpilastevaheline mõõduvõtmine üksteiselt käib teisteski ainetes.

Nii nagu reaalainetes, korraldatakse üle-eestilisi koolinoorte jõuproove ka humanitaaria valdkonnas. Näiteks vabariiklikke ajaloo-olümpiaade on peetud kaheksateistkümnel korral. Neist esimene oli 1966. aastal Tallinnas ja viimane täpselt aasta tagasi Tartus.

Traditsioonist

Kuni 1993. aastani viidi olümpiaadi lõppvoorud läbi erinevates linnades. Pärnu, Narva ja Viljandi jaoks oli üleriigilise ajaloo-olümpiaadi korraldamine tähtis sündmus. Oma toetust ürituse õnnestumiseks pakkusid kohalikud haridusametnikud ja linnavalitsus. Viimasel viiel korral on sel puhul kogunetud Tartusse.
Olümpiaadide korraldamise eest on vastutanud Haridusministeeriumi juures tegutsenud ainenõukogu. Peamised organisaatorid olid aastakümneid Allan Liim ja Hillar Palamets, kuid ka Laine Levald, Vilma Kahk ja Vikki Pennonen. Institutsioonidest oli ainenõukogul hea koostöö Tartu Ülikooli, Tallinna Pedagoogikaülikooli, Ajaloo Instituudi ja Eesti Rahva Muuseumiga.
Olümpiaadide läbiviimise peamine eesmärk oli tollal ja on ka praegu motiveerida õpilasi ajalooga sügavuti tegelema, ajalooraamatuid lugema ning leida järelkasvu ajaloo osakonnale.
Tuntud ühiskonnategelastest on olnud ajaloo-olümpiaadi üldvõitjad Tõnis Lukas (Riigikogu liige, endine haridusminister), Urmas Klaas (Postimehe peatoimetaja), Anu Järs (Eesti Rahva Muuseumi töötaja), Aadu Must (Tartu linnavolikogu esimees, TÜ ajaloo osakonna õppejõud), Raul Mälk (Välisministeeriumi asekantsler, endine suursaadik), Karl Pajusalu (TÜ
filoloogiadoktor).

Mullune ajaloo-olümpiaad

Viimaste, 18. üleriigiliste ajaloopäevade korraldajaks oli Haridusministeeriumi lepingulise partnerina esmakordselt ainenõukogu asemel Eesti Ajalooõpetajate Selts. Õpilaste jaoks ei muutnud see midagi. Samaks jäi ülesannete vorm ja olümpiaadi korraldus.
Toome siinkohal ära olümpiaadi teemad: 6. klass - Vana-Kreeka, 7. klass - Eesti keskajal, 8. klass - Vene impeerium, 9. klass - Eesti põhiseadused ja riigikord 20. sajandil, 10. klass - ärkamisaeg, 11. klass - barokiaeg, 12. klass - maailm aastail 1938-1945. Juhendi ja soovitatava kirjanduse nimekirja koostamisel ütlesid oma sõna Seltsi liikmed. Piirkondliku vooru küsimused tõlgiti ka vene keelde.
Lõpliku valiku kirjanduse loetelust tegi komisjon, mille koosseisu kuulusid: Urma Linnus - Tartu Miina Härma Gümnaasium, 6. klassi ülesannete koostaja, Harry Laiv - Kadrina Keskkool, 7. klassi ülesannete koostaja, Tiia Luuk (olümpiaadi komisjoni esimees) - Tallinna Reaalkool, 8. klassi ülesannete koostaja , Ilje Piir - Nõo Reaalgümnaasium, 9. klassi ülesannete koostaja, Mare Oja - Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 10. klassi ülesannete koostaja, Andres Adamson - Jaan Tõnissoni Instituudi Koolituskeskus, 11. klassi ülesannete koostaja, Ivo Maripuu - Orissaare Gümnaasium,12. klassi ülesannete koostaja.
Selgus, et õpilaste ajaloohuvi pole aastatega kahanenud. Piirkondlikus voorus osales 2052 õpilast, kõige enam 6. ja 7. klassidest. Kaasata olümpiaadile sel moel ka nooremate klasside õpilasi on end igati õigustanud, sest nii nagu kõikides ainetes, tuleb ka ajaloohuvi ja lugemuse toetamisega alustada varakult.
Lõppvooru kutsuti sada 9.-12. klassi õpilast: iga piirkonna vastava vanuseastme võitja ja lisaks viis paremat üle Eestimaa punktisumma alusel.
Selliste põhimõtete järgimine innustab erinevate paikade õpilasi oma teadmisi eakaaslastega võrdlema. Kui lõppvooru kutsumise aluseks oleks ainult kogutud punktisumma, ei oleks ka üritus üle-eestiline ning konkureerima hakkaksid ainult teatud koolid.
Lõppvooru küsimused koostas Tartu Ülikooli zhürii: Ago Pajuri (esimees) - 9. klass, Erki Teder - 10. klass, Birgit Kibal - 11. klass, Rain Roosileht - 12. klass.

Samal ajal, kui õpilased kirjutasid Nõo Reaalgümnaasiumis olümpiaaditöid, kuulasid õpetajad kirjandusmuuseumis huvitavaid loenguid. Lektoriteks olid Toomas Alatalu, Kaido Jaanson ja David Vseviov.
Olümpiaaditööde kirjutamise järgselt oli osavõtjatel võimalus teha jalutuskäik Nõos, vaadata filmiprogrammi ning omavahel muljeid ja mõtteid vahetada.
Parimaid ajalootundjaid võõrustati Riigikohtus, Riigiarhiivis, Eesti Rahva Muuseumis ja Tartu Ülikooli ajaloo osakonnas. Kohtumisel sealsete õppejõududega said abiturientidele selgemaks üliõpilaste vastuvõtutingimused ja edasiõppimise võimalused. Saadi ka kinnitus, et olümpiaadil abituuriumi arvestuses kolmele esimesele kohale tulnud õpilased võetakse Tartu Ülikooli soodustingimustel.

Mare Oja on Eesti Ajalooõpetajate Seltsi esinaine