Nr. 2/2003


Artiklid

Tehismõistus ja intellektitehnika
Alates aegadest, mil inimesed hakkasid filosofeerima, on juureldud küsimuse üle "Kas on võimalik luua masinat, mis oma nutikuse ning arukuse poolest oleks võimeline konkureerima inimesega?" Seoses arvutustehnika arenguga on hakatud probleemile ka rakenduslikult lähenema. Seega uuritakse, kas on võimalik luua intelligentset programmi, mis käituks nagu inimene.
  • Loe lähemalt...

  • DNA kaksikheeliksi avastamisega algas uus ajastu
    Teaduse arengut tõsiselt mõjutanud mudel loodi ainsagi omakäelise eksperimendita
  • Loe lähemalt...

  • Marsi maastikud. Polaarmütsid
    Eestis tõuseb Marss 2003. aasta märtsis-aprillis 2–2,5 tundi enne Päikest, olles seetõttu vaadeldav hommikuti madalal kagutaevas.
  • Loe lähemalt...

  • Saaga Konstantin Konikust
    Veebruaris 2003 tähistasime Eesti Vabariigi 85. sünnipäeva.
  • Loe lähemalt...

  • Karu ja inimese ühine teekond jääjätumaale
    Nii taimestiku, loomastiku kui ka inimese levikuala on Põhja-Euroopas viimase 40 000 aasta jooksul nihkunud korduvalt edasi-tagasi põhja-lõuna suunas. Eriti külmades tingimustes säilis elusloodus koos inimesega Euroopas praktiliselt ainult niinimetatud jääpagupaikades ehk refuugiumites, kust siis taimed, loomad ja inimene taganeva mannerjää kannul jälle põhja poole levisid.
  • Loe lähemalt...

  • Iraak – ei midagi erilist
    Enne sõda Iraaniga oli Iraak piirkonnas üks rikkamaid maid, kui jätta välja naftariigid ja Iisrael. Enne Lahesõda ja järgnenud majandussanktsioone oli Iraak piirkonnas suhteliselt normaalse majandustasemega riik.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Ristsõna

    Ristsõna
    Iraagi-ristsõna leiab huviline trükinumbrist.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Lugesin üht raamatut

    Reliikviad, mis mõjutasid ajaloo kulgu
    Peter Browni raamatu "Pühakute kultus kristluses" ilmutas kirjastus Kunst 2002. aastal.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Olümpiaad

    Ajalugu - paljude lemmikaine
    Eelmise aasta Horisontides oli põhitähelepanu pööratud reaalainete - matemaatika, füüsika, keemia ja informaatika - olümpiaadidele. Tutvustasime Eesti paremaid neil aladel, samuti rahvusvahelistel olümpiaadidel edukalt esinenud õpilasi.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Enigma

    Ülesanded olümpiarõngastega
    Järjekordsed Enigma ülesanded leiab huviline trükinumbrist.

  • Loe lähemalt...
  •  

    Toimetuse veerg

    Seest suurem Eesti
    Sõltumatu riigi kodanikena oleme juba harjunud, et Eesti Vabariigi aastapäeva aegu jagatakse kõikvõimalikke tunnustusi. Ka Loodusajakirjade kirjastus andis tänavu esimest korda välja oma aastaauhinnad “Seest suurem Eesti”, millega tahame esile tõsta Eesti teadus- ja loodusajakirjandust ning ergutada neil teemadel kirjutama üha uusi autoreid.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuu

    Juttu eestlasega, kes jagab Nobeli preemiaid
    INDREK MARTINSON on sündinud 26. detsembril 1937 Tartus.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kerge küsida

    Millises Aafrika riigis asub suurim eestlaste kogukond?
    Ligikaudu 150 000 eestlast, see on 13 protsenti kõigist eestlastest ehk iga kaheksas eestlane, ei ela filosoofiadoktori Raimo Raagi andmetel alaliselt Eestis.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Üksainus küsimus

    Kuidas edeneb virtuaalse Tartu ehitamine?
    MTÜ Arheoloogia ja ehitusajaloo grupp AEG hakkas Tartu arheoloogilistel kaevamistel päevavalgele toodud kultuurkihte ja ehitisi arvuti abil digitaalselt fikseerima ja joonestama alates 1996. aastast.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Füüsika

    Äikesepilve saladused
    Küllap ootavad paljud Eestimaa inimesed, et keegi taevast katva halli vaiba sisse auke juurde torkaks. Sinist tahaks näha.
  • Loe lähemalt...
  •