Nr. 2/2003


Üksainus küsimus
Kuidas edeneb virtuaalse Tartu ehitamine?

MTÜ Arheoloogia ja ehitusajaloo grupp AEG hakkas Tartu arheoloogilistel kaevamistel päevavalgele toodud kultuurkihte ja ehitisi arvuti abil digitaalselt fikseerima ja joonestama alates 1996. aastast.

Nende jooniste põhjal oli hiljem võimalik arvutis konstrueerida arheoloogiliselt uuritud kaevandite ruumilisi mudeleid. Seejärel hakkasime ka juba varasematel aastatel teostatud kaevamiste jooniseid digitaliseerima, jooni vektoriseerima jne.

Kui umbes samal ajal valmis firmas K&H ka Tartu digitaalne alusplaan, olid loodud teatud tingimused, et hakata aastate vältel kogunenud tohutut andmehulka osaliseltki mingile terviklikule alusele koondama. Samale alusele kohendasime ka osa 17. ja 18. sajandist säilinud Tartu linnaplaanidest.
Selline töö on üsna tuim, kuid juba töö algfaasis oli selge eesmärk - ruumiliste rekonstruktsioonide loomine. Kõige lihtsam oli algatuseks luua 17. sajandist pärinevate plaanide ja Raekoja platsi fassaadide joonise alusel pilt Tartu keskaegsest Suurturust, püüdes kõrvale jätta hilisemaid lisandusi ja kasutades keskajast pärinevaid ehitisi. Hilisemas mudelis lisati linnamüür koos tornide ja väravatega ning kirikute rekonstruktsioone.
Arvutigraafik Harri Hinn lõi väljakaevatud telliste ja gooti ehitistele spetsiifilise müürilao alusel täiesti uued pinnakatted, mida kasutati rekonstrueeritud hoonete juures, sama kehtib põhimõtteliselt ka munakividest sillutiste, palkhoonete palkide ja teiste objektide puhul, kuna mitmesugustes programmides pakutavate materjalide kujutiste kasutamisel ei ole võimalik saavutada küllalt realistlikku pilti.
Muidugi erinevad virtuaalse Tartu mudelis need osad, mis on koostatud arheoloogilistel kaevamistel hangitud teadmiste alusel, oma detailideni küündiva täpsuse poolest seni uurimata piirkondadest, mida on kujutatud vaid tingliku taustana. Seepärast on mudeli alusel tehtud videoklipid, mis viivad vaataja läbi keskaegse Tartu, seotud peamiselt uurijatele tuntud piirkondadega. Seniste kogemuste alusel on juba selge, et see on kõige lihtsam ja tõhusam viis tutvustada võimalikult paljudele huvilistele keskaegse Tartu uurimise tulemusi.
Arheoloogilistel kaevamistel salvestatud videomaterjalide, tänapäevast äratuntavat situatsiooni kujutava videopildi ja samast tehtud keskaegse linnapildi rekonstruktsioonide üksteise sisse sulatamine ja nende vaheldumine annab näiteks õpilasest vaatajale meeldejäävalt edasi mõnedki põhilised faktid keskaegse Tartu kohta.
Maailmas on sarnaseid rekonstruktsioone tehtud nii Rooma impeeriumi tähtsamate ehitiste kui ka Egiptuse ja antiikse Kreeka templite kohta, pronksiaegsetest asulatest ning hoonetest jne. Meie poolt teostatud tööle kõige sarnasem on keskaegse Turu linna rekonstruktsiooni ehitamine. Selle projekti tegijatega oleme ka kogemusi vahetanud. Enamikku selles vallas tehtud töid ei saa internetis vaadelda, vaid neid näidatakse virtuaalselt rekonstrueeritud objekti juures vastavates muuseumides. 1998. aastal Barcelonas peetud konverentsil Computer Applications in Archaeology oli ligi kahetunnine programm, kus demonstreeriti taolisi ajalooliste ja arheoloogiliste objektide virtuaalseid mudeleid ning vastavat temaatikat käsitleti ka teaduslikes ettekannetes.
Oma seni viimases, paar aastat tagasi valminud virtuaalse keskaegse Tartu videoklipis, mida võib näha Tartu Linnamuuseumi ekspositsioonis, kasutasime me lisaks kõigele ehitiste, rajatiste ja linnakeskkonna üldise kujutamisega seotule ära ka mõned üsna lihtsad lahendused, mille abil võib taasloodud keskkonda paigutada kõndima inimesi, lendama linde ja liblikaid. Taolised lisandid aitavad vaatajaid köita ja hoida nende meeli erksana.
Nagu varem, ei ole kahjuks ka praegu Tartu linnavalitsusel olnud tõsist huvi virtuaalse keskaegse Tartu vastu. Arheoloogiliste uurimistööde ja Tartu kohale kujunenud asula tekkeprobleemide lahendamiseks oleme vahepeal tegelenud Tartu loodusliku reljeefi mudeli loomisega. Uusi andmeid on lisandunud ka ulatuslikust kraavide süsteemist Tartu lõunapoolses eeslinnas.



Vastas Tartu Linnamuuseumi arheoloogia osakonna juhataja Rünno Vissak