Ajalooarhiivi kaardiserver on toonud
Eesti ajaloolised halduspiirid Internetti
Viimase sadakonna aasta sees on Eesti riigipiirigi korduvalt muudetud, rääkimata siis Eesti-sisestest halduspiiridest. Ajalooarhiivi ajalooliste halduspiiride kaardiserver Kupits aitab soovijal orienteeruda Eesti alal 20. sajandi jooksul toimunud haldusjaotuse muutustes.
Eesti Interneti-maastik on viimastel aastatel rikastunud mitmete interaktiivsete kaartide, kaardiserverite, geoinfosüsteemide ehk GIS-ide, kaardirakenduste, kaardipaikade jms näol. Erineva funktsionaalsusega ja võimalustega rakendusi kohtame üha sagedamini riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, teadusasutuste ja eraettevõtete kodulehekülgedel. Sõltuvalt asutuse tegevusprofiilist varieerub ka veebikaartide temaatika, mis võib haarata nii maainfot, planeeringuid, looduskaitset, turismi, transporditeenust, prügimajandust kui kasutajate poolt kommenteeritavaid kaarte jpms. Võiks öelda, et tänapäeval ei saa mitte keegi läbi kaartideta. Infoühiskonna arengust tulenevalt levitatakse aga ruumiandmeid üha enam digitaalsel kujul, mis komplitseerib nende kasutamist tavaliste paberkaartidega võrreldes. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem – appi tuleb Interneti-GIS. Vahemärkusena olgu öeldud, et geoinfosüsteem ehk GIS on ühe levinud määratluse kohaselt (vt nt Teet Jagomägi, Geoinformaatika praktikule, Tartu, 1999) automatiseeritud süsteem geograafilise ruumiga seotud andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute tegemiseks, analüüsiks ja esituseks.
Interneti kaardiserveri esmaseks ülesandeks on asutuse või ettevõtte tegevust toetavate digitaalsete ruumiandmete viimine võimalikult suure hulga kasutajate või klientideni. Märksõnadeks on odavus ja lihtsus. Esiteks ei vaja kasutajad spetsiaalset ja kallist tarkavara, kuna ligipääs andmetele ning lihtsamad päringu- ja analüüsivõimalused on teostatavad veebilehitseja abil. Teiseks ei pea kasutaja omama spetsiaalset ettevalmistust geoinformaatika valdkonnas, sest veebirakenduste kasutamiseks piisab elementaarsest arvutitundmisest ja intuitsioonist.
Kimpus administratiivse sasipuntraga
Oma kaardiserveri loomise kasuks otsustas 2004. aastal ka Ajalooarhiiv. Miks on arhiivile vaja kaardirakendust? Seda mitmel põhjusel. Otse loomulikult paigutub meie dokumentaalne pärand ajalisele lisaks ka ruumilisse, geograafilisse või territoriaalsesse konteksti. Omasid ju inimesed ja asutused, mille dokumente säilitatakse, kindlat tegevus- või võimupiirkonda ning on seega seotud konkreetse geograafilise asukohaga. Meie keerulise ajaloo käigus muutunud haldusjaotuse või ka geograafilise printsiibi järgi korrastatud arhiivid külvavad materjalide otsimisel segadust nii arhiivikülastajate kui ka arhivaaride hulgas. Kindlasti on iga kohaajaloo huviline olnud kimpus administratiivajaloolise sasipuntra lahtiharutamisega. Millise mõisa, valla või koguni kihelkonna alla konkreetne asula on aja jooksul kuulunud? Miks käisid esivanemad just sinna kirikusse, kui teine kirik asub linnulennult külale lähemal? Millise haldusüksuse alt või konkreetset võimupiirkonda evinud asutuse arhiivist otsida uurimistöö tarvis lisamaterjale? Need on küsimused, millele on kaartideta üsna tülikas vastust leida. Tehniliselt väljendudes oleks kaardiserveri ülesandeks lisaväärtuste loomine Ajalooarhiivi andmekogudele neile geograafilise asukohakomponendi lisamise näol.
Ajalooarhiivi ajalooliste halduspiiride kaardiserver kujutab endast töövahendit Eesti alal 20. sajandi jooksul toimunud haldusjaotuse muutustes orienteerumiseks, vastavate päringute tegemiseks ja nende visualiseerimiseks. Rakenduse ristisid arhiivitöötajad eestikeelse sõnaga KUPITS. Lisaks tähenduslikule seosele – on ju territoriaalpiirid defineeritud piiritähiste kaudu – seab sõna kupits rakenduse nimena tähelepanu keskmesse piiride ajalise mõõtme, suhtelisuse ja seose tänapäevaga. Kuigi mõiste sisu on aja jooksul jäänud samaks ja minevik olevikuga näiliselt samastuv, arenevad piirid pidevalt, oma olemuselt on nad aga ajaliselt kihistunud ning traditsiooni kandvad, sisaldades jälgi väga erinevatel aegadel kehtinud jaotustest.
Liikumine aegruumis
Ajalooarhiivi kaardiserver tugineb Minnesota ülikoolis välja arendatud vabavaralisele MapServer ’i tarkvarale. Kupitsas on võimalikud lihtsamad GIS-funktsionaalsused, nagu kaardipildi suurendamine, vähendamine, nihutamine, koordinaatide määramine, kaardikihtide sisse- ja väljalülitamine, väljatrükk jms. Asukohti kaardil ning lisaandmeid objekti kohta on võimalik otsida asustus- ja haldusüksuse nime kaudu (nn atribuudi päring). Geograafiliste päringute hulka liigituvad võimalus pärida kaardil asuva punkti administratiivset kuuluvust läbi 20. sajandi või lisaandmeid kaardil asuva objekti kohta sellel klõpsates.
Kupitsasse on koondatud erinevaid asustus- ja haldusjaotuse seise kajastavad kaardikihid asula, mõisa/valla/külanõukogu, maakonna/rajooni ja kubermangu administratiivsel tasandil 19. sajandi lõpukümnenditest ning aastatest 1922, 1934, 1938, 1959, 1979, 1989, 1999 ja 2004. Lisaks sellele on punktidena näidatud mõisakeskuste, karja-, kõrval- ja abimõisate asukohad. Andmeid on võimalik vaadata kahe taustkaardi foonil. Esimene neist on kombineeritud 19. sajandi C. G. Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardist (1839), J. H. Schmidti Eestimaa kubermangu üldkaardist (1882. aasta trükk) ja Saaremaa osas Vene topograafide kolmeverstase kaardi lehtedest (kaardistatud 1850. aastate lõpus). Teiseks taustkaardiks on maa-ameti 1999. aasta asustus- ja haldusjaotuse kaart. Kuna kaardikihte on palju ning nende kuvamine otstarbekas ainult kindla mõõtkavavahemiku piires, lülituvad kihid kaardi mõõtkava muutmisel automaatselt sisse/välja. Kupitsa avatud arhitektuuri tõttu saab rakendusele ka tulevikus lisada uusi kaardikihte.
Ajaloolise asustus- ja haldusjaotuse digitaalsed andmed on loodud erinevate ajalooliste kaartide alusel, erinevate projektide käigus ja erinevate tegijate poolt. Kaardikihid kuni 1917. aastani on loodud Ajalooarhiivi ja AS Regio koostöös, 1922.–1989. aasta seisu kajastavad kaardikihid sündisid Tartu ülikooli ajaloolis-kultuurilise geoinfosüsteemi projekti raames, mille rahastajaks oli Eesti Teadusfond. Kõige uuemad andmed 1999. ja 2004. aasta kohta pärinevad Eesti maa-ametist. Erinevatest allikatest tuletatud andmed ei ole geograafiliselt siiski täiesti ühilduvad. Põhjuseks on asjaolu, et lähtekaartide täpsus, mõõtkavast tulenev üldistusaste, aga ka sisuline õigsus on erinevad. Asukohatäpsus võib ekstreemsematel juhtudel kihist olenevalt kõikuda kuni 500 meetrit. Enamasti on ebatäpsusest tulenevad probleemid ületatavad kaardipildi visuaalse analüüsi teel.
19. ja 20. sajandi vahetuse mõisapiiride ja -südamete kaardikihid ei pretendeeri ajalisele ühtsusele kogu Eesti ulatuses, kuna kasutatud alusmaterjal ei pärine ühest ajahetkest. Samasse kaardikihti (“mõis kuni 1917”) on koondatud mõisapiirid, mis pärinevad Eestimaa kubermangu osas 1882., Võrumaa 1907., Tartumaa 1909., Viljandi- ja Pärnumaa osas 1914. aasta kaartidelt. Sageli pole kaartidele kahe mõisa vahelist piiri märgitud ning Saaremaa kohta puuduvad mõisapiirid kesise alusmaterjali tõttu sootuks. Oluliselt terviklikumad on mõisasüdamete andmed, kuid puudusi leidub siingi. Talude päriseksostmise perioodi iseloomustab mõisate ja karjamõisate laialijagamine talunditeks ja mõisate liitmine. Juba likvideeritud mõisad võivad kaartidel esineda veel täies elujõus. Kaartidelt on leitud ka hulk karjamõisaid, mille kohta teistes allikates andmed puuduvad. Töö mõisapiiride- ja südamete kaardikihtide täpsustamisega Ajalooarhiivis jätkub.
Lõpetuseks tuleb tõdeda, et Kupitsas kasutatud ruumiandmed on skemaatilised, pakkudes kasutajale lõpliku tõe asemel kõigest informatsioonilist tuge õige tee leidmiseks administratiivses aegruumis. Varustasime Kupitsa piisava hulga abitekstidega, arvestades asjaolu, et ruumiandmete kasutamine võib olla Kupitsa sihtgrupile harjumatu. Suurema efektiivsuse saavutamiseks soovitame hoolikalt tutvuda kasutusjuhendiga ja teha läbi kasutusnäites toodud ülesanne. Ajalooliste halduspiiride kaardiserveri tegijad loodavad, et Kupits saab heaks teenäitajaks meie arhiivi külastajate, aga ka paljude teiste ajaloohuviliste arvutiekraanil.
Kaardirakendus Kupits on ligipääsetav Ajalooarhiivi koduleheküljelt http://www.eha.ee ja aadressilt http://www.eha.ee/kaardidreg/eaagis/.
KALEV KOPPEL (1979) on Ajalooarhiivi arhivaar.
|