Loodusteaduste olümpiaad korraldati Tartu ülikooli ning haridus-ja teadusministeeriumi koostöölepingu alusel eelkõige selleks, et aidata kaasa loodusteadusliku mõtteviisi ja ainetevahelise integratsiooni süvenemisele. Sellega sooviti anda võimekatele õpilastele täiendav stiimul oma ande arendamiseks ning võimalus võrrelda omavahel teadmisi ja oskusi. Ühe varjatud eesmärgina tuleb mainida ka loodusainete lõimimise vajadust igapäevases koolielus. Korraldajad loodavad, et sedalaadi üritus sillutab selleks teed.

Loodusteaduste olümpiaadile kutsuti võistlejaid piirkonnavoorude tulemuste põhjal: nii keemia- kui ka füüsikaolümpiaadi 40 parimat ja bioloogiaolümpiaadi umbes 20 parimat osalejat üldise paremusjärjestuse alusel. Esimesel päeval lahendasid võistlejad teoreetilises voorus oma valikul kas keemia, füüsika või integreeritud loodusteaduse ülesandeid.

Umbes 40 protsenti õpilastest paluti teisel päeval toimunud eksperimendivooru. Seal lahendasid õpilased kolmes laboris kolme tunni jooksul lauale valmis seatud vahendeid ja aineid kasutades üht loodusteaduste valdkonda kuuluvat keerukat probleemi. Peaaegu kõik vajalikud ained olid köögikeemia vallast ega kujutanud kellelegi ohtu. Näiteks kasutati indikaatorina punase kapsa keedust, “kahtlaste ainetena” söögisooda ja sidrunhappe lahust ning järjestamist nõudvate ainetena erineva kontsentratsiooniga suhkrulahuseid. Paljudele tundusid müstilisena eelleotatud rosinad. Lisaks võisid katsetajad proovida ka söögisooda ja karri mõju erinevatele lahustele. Mitmesuguste kõrte ja kapillaaride abil oli võimalik määrata tundmatu lahuse viskoossust ja tihedust. Eksperimentaalse töö tulemused tuli esitada võimalikult ülevaatlikult, kasutades selleks jooniseid, graafikuid, diagramme ja arvulisi näitajaid.

Eksperimentaalse ülesande autorid lootsid õpilaste loovusele ning pakkusid välja mitmeid variante, kuidas võistlejad võinuks õigete tulemusteni jõuda. Hindamisele tulid võistlejate kõik sobivad vaimuvälgatused. Näiteks loodeti, et võistlejad tulevad ise selle peale, kuidas etteantud 7 lahusest elimineerida kaks mittesobivat ning seejärel püüavad suhkrulahuste kontsentratsiooni välja selgitada osmoosi meetodil. Selleks tulnuks kapsakeedust kasutades aluseline ja happeline lahus kõrvale heita, ning järelejäänud viide suhkrulahusesse panna likku eelnevalt kaalutud rosinad. Umbes tunni ajaga imavad rosinad endasse vett. Mida kangem suhkrulahus, seda vähem rosinatesse vett imendub. Kui hiljem rosinad loputada ja kuivatada ning uuesti kaaluda, on nende massiive märgatav. Paraku osutus suur osa võistlejaist äärmiselt ökonoomseks ning tarvitasid keskmiselt umbes 5 rosinat igasse lahusesse, mistõttu masside erinevus enne ja pärast katset ei olnud nii ilmekas. Üpriski omapärase võttena kaalusid mitmed hoopis vedeliku, milles rosinaid leotati. Kapillaari abil oli võimalik vedelikke tilgutada. Mida vähemkontsentreeritum vedelik, seda kiiremini see läbi kapillaari voolas. Kolmanda moodusena võis lahuseid reastada tiheduse järgi. Selleks võisid võistlejad olemasolevate haavlite, kuulikeste, plastiliini ja kokteilikõrre abil konstrueerida areomeetri – instrumendi, mis võimaldab määrata lahuste tihedust. Ka selle ülesandega said paljud hakkama.

Olümpiaadi parimad selgitati välja teoreetilise vooru iga mooduli valinute hulgast eraldi. Eksperimentaalse vooru punktide kogusumma alusel määras zhürii esimese, teise ja kolmanda järgu diplomite saajad.

Loodusteaduste olümpiaadi tulemuste põhjal komplekteeris zhürii Eesti võistkonna kandidaadid Euroopa Liidu (ja rahvusvaheliseks) loodusteaduste olümpiaadiks.

Edukamatest kandidaatidest valitakse täiendavate sessioonide käigus 6 õpilast esindama Eestit võistkondlikul Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadil, mis sel aastal toimub 14.–21. maini Galway’s.

Loodusteaduste olümpiaadi eksperimendivooru tulemuste põhjal osutusid parimateks järgmised õpilased.

1. Andres Ainelo (Tartu Kivilinna Gümnaasium), kes saavutas üldarvestuses 2. koha.

2. Mark Gimbutas (Tartu Kommertsgümnaasium).

3. Kaija Vill (Võhma Gümnaasium), üldarvestuses 9. koht.

4. Taavi Pungas (Tallinna Prantsuse Lütseum).

5. Priit Pruks (Tartu Miina Härma Gümnaasium), üldarvestuses 3. koht.

Loodusteaduste olümpiaadi üldarvestuses osutus kõige tublimaks Marit Puusepp (Kadrina Keskkool), kellele MTÜ Loodusajakiri pani välja eriauhinna – ajakirja Eesti Loodus aastatellimuse. Parimate hulka loeti lisaks mainituile Jörgen Metsik (Tallinna Järveotsa Gümnaasium) 4. koht, Jekaterina Ivanova (Narva Humanitaargümnaasium) 5–6 koht, Kristjan Põder (Pärnu Koidula Gümnaasium) 5–6 koht, Madis Leinakse (Rakvere Reaalgümnaasium) 7., Kristiina Oll (Kärla Põhikool) 8. ja Anastassia Anissimova (Narva Humanitaargümnaasium) 10. Parim võistleja kaheksandate klasside õpilaste hulgast oli Marju Kaps (Saaremaa Ühisgümnaasium). Eriauhind dinosauruste ülesande kõige loomingulisema lahenduse eest otsustati anda Muhu Põhikooli õpilasele Triin Saarepuule.

Loodusteaduste olümpiaadi teooriavooru keemiamooduli tulemuste põhjal autasustati järgmisi 9. klassi õpilasi. 1. Andres Laan (Tallinna Inglise Kolledzh); 2. Svetlana Tshupova (Narva Pähklimäe Gümnaasium); 3. Melissa Saviste (Tallinna Inglise Kolledzh); 4. Jörgen Metsik (Tallinna Järveotsa Gümnaasium); 5. Priit Pruks (Miina Härma Gümnaasium); 6. Alissa Pankova (Tartu Slaavi Gümnaasium). Äramärkimist leidsid ka edukamad 8. klassi õpilased: Kerstin Ruustal (Tallinna Inglise Kolledzh); Viktor Karabut (Ahtme Gümnaasium); Dmitri Osmjorkin (Tallinna Õismäe Vene Lütseum)

Füüsikamooduli tulemuste järgi said 9. klassi õpilastest I järgu diplomi Fjodor Gainullin (Tallinna Tõnismäe Reaalkool) ja Andrei Klevtsov (Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium). II järgu diplomi said Kristjan Põder (Pärnu Koidula Gümnaasium), Olga Bulgakova (Narva Pähklimäe Gümnaasium), Uku Hämarik (Miina Härma Gümnaasium), Martin Neerot (C. R. Jakobsoni Gümnaasium) ja Jana Tsherkashina (Narva Humanitaargümnaasium). III järgu diplomiga autasustatud olid Karen Atabekjan (Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Aili Animägi (Viljandi Maagümnaasium), Stanislav Zavjalov (Narva Humanitaargümnaasium), Kristiina Oll (Kärla Põhikool), Tanel Teinemaa (Tallinna Kivimäe Põhikool), Danel Mugur (C. R. Jakobsoni Gümnaasium), Matthias Kahk (Tallinna Inglise Kolledzh), Andres Ainelo (Tartu Kivilinna Gümnaasium) ja Ly Orgo (C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium). Eridiplom anti Olga Bulgakovale (9. kl, Narva Pähklimäe Gümnaasium) kui parima tulemuseni jõudnud neiu põhikooli arvestuses ja Stanislav Zavjalovile (8. kl, Narva Humanitaargümnaasium) kui parima tulemuseni jõudnud 8. klassi õpilane. Eridiplomi pälvisid veel Jonatan Jõks (Tallinna Reaalkool) ja Liina Lepik (Tartu Veeriku Kool) eduka esinemise eest 8. klassi arvestuses ning Rauno Siinmaa (7. kl, Pärnu Koidula Gümnaasium) kui noorim osavõtja füüsikas. Temale andis MTÜ Loodusajakiri ka eriauhinna. Rahvusvahelise loodusteaduste olümpiaadi võistkonna kandidaatideks otsustati valida teooriavooru kõikide moodulite kaks parimat õpilast, eksperimentaalvooru kaks parimat õpilast ning üldjärjestuse kuus paremat.

Rahvusvahelise loodusteaduste olümpiaadi võistkonna kandidaatideks valiti Andres Ainelo, Anastassia Anissimova, Fjodor Gainullin, Mark Gimbutas, Jekaterina Ivanova, Andrei Klevtsov, Andres Laan, Jörgen Metsik, Priit Pruks, Marit Puusepp, Kristjan Põder ja Svetlana Tshupova. Võistkonna kandidaatidele korraldatakse Tartus treeninglaagrid.

ILLAR LEUHIN (1961) on Tartu ülikooli lektor, loodusteaduste olümpiaadi zhürii liige, magister.