|
 |
Eesti Loodus 2005/11 | SISUKORD
| Euroopa haruldused Eestis EL 2005/11 |
|
Kassikakk, öövalla valitseja |
| Pimeduse saabudes kostab merelähedasest männikust kume ja kaugele kanduv hüüd: uhuu. Nõnda annab endast teada kassikakk, nii Eesti kui ka Euroopa suurim kakuline. |
Niidurüdi |
| Halvima stsenaariumi kohaselt võib Läänemere niidurüdi asurkond hävida 20–30 aasta jooksul. Nii kiiret hääbumist ei ole ennustatud ühelegi teisele Euroopa kurvitsaasurkonnale. |
|
| Toimetaja veerg EL 2005/11 |
|
Ütled öökull, mõtled kassikakk |
| Kassikakku, meie suurimat kakulist tuntakse vähemasti nimepidi hästi. Tarvitseb vaid otsingumootorisse Internetis toksida märksõna “kassikakk”, kui saad juhatuse ligi tuhandele Interneti-leheküljele. |
|
| Panin tähele EL 2005/11 |
|
Õisu mõisapargi haruldased elupuud |
| Põhja-Ameerika idaosas kasvav laialdase levikuga harilik elupuu toodi 1545. aastal Euroopasse [2], kus see muutus menukaks iluaianduse- ja kalmistupuuks. |
|
| Matkarada EL 2005/11 |
|
Legendaarsete Jussi järvede otsinguil |
| Juba pikemat aega olid mu sõbrad kokku saades jutu lõpuks ühise matka korraldusele viinud: kui tore oleks looduses viibida, paar ööd telgis veeta ja lõkke peal süüa teha. |
|
| Intervjuu EL 2005/11 |
|
Miks on putukad nii suured, kui nad on |
| Toomas Tammaru (1968) on sündinud Tartus. Lõpetas Tartu ülikooli 1992 bioloogina. |
|
| Essee EL 2005/11 |
|
Reinuvader tiigikonn. Kuidas inimese normid inimest ennast ahistada võivad |
| Ajal, mil maailma loodus üha vaesub, kipub Eesti oma eluriiki vaesestama. Kuidas teisiti siis tõlgendada üha ägenevaid tõestusi selle kohta, et ühe või teise looma, taime või ma ei tea mis elusolendi liigi “arvukust tuleb reguleerida”. |
|
| Artikkel EL 2005/11 |
|
Kuidas hinnata radioaktiivse süsiniku meetodit tänapäeval? |
| Täiend “absoluutse vanuse määramise meetod” radiosüsiniku meetodi puhul ei tähenda absoluutset tõde: sel moel saadud vanuste tõlgendus nõuab alati asjatundlikku ja kompleksset käsitlusviisi. |
Loomafoto konkursi võitjad 2005 |
| Eesti Looduse kuuendale loomafoto võistlusele saadeti 645 pilti 156 autorilt. Pilte hindas þürii koosseisus Toomas Kukk (ajakiri Eesti Loodus), Tiit Lepp (fotoajakiri Cheese), Urmas Tartes (EPMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut), Malev Toom (Tartu kõrgem kunstikool) ja Peeter Veromann (kirjastus Eesti Loodusfoto). |
|
| Aasta puu EL 2005/11 |
|
Haavad laias maailmas |
| Peale meie koduse hariliku haava kasvab maailmas veel neli liiki haabasid: kaks Põhja-Ameerikas ja kaks Euraasias. Ja siis veel rohkesti teisendeid ning hübriide, mida osa autoreid käsitleb ka omaette liikidena. |
|
| summary EL 2005/11 |
|
|
European rarities in Estonia: Eagle Owl, master of nights
Rein Nellis takes a glance at the present and future of the European biggest owls – the Eagle Owl. In Estonia, the Eagle Owl mostly inhabits the coastal regions. |
|
| In memoriam EL 2005/11 |
|
Elu kaunile emakeelele |
| Eduard Vääri (26. juuni 1926–17. |
Ain Sarv – muusik, matemaatik ja looduse sõber |
| 5. I 1948–26. |
|
| looduskaitseseadus EL 2005/11 |
|
Muutused kaitstavate soontaimede loendites 1936–2004 |
| Kaitsealuste soontaimeliikide loend hõlmab praegu 215 liiki. Neist 31 kuulub esimese kategooria nimistusse, 118 teise ja 66 kolmandasse kategooriasse. |
|
| Tööjuhend EL 2005/11 |
|
Kuidas leida meteoriite? |
| Ameerika meteoriidiuurija Elbert King on juba 1925. aastal öelnud: „Määratud ja uuritud meteoriitide hulk on kurvastavalt väike. |
|
| Poster EL 2005/11 |
|
Pääsukese lugu |
| Sel maikuu päeval ma ei lootnudki välja saada, sest vihma sadas nagu oavarrest. Ometi oleksin nii väga tahtnud minna metsa vaatama, kes kevadekuulutajaist täna on lisandunud. |
|
| Kaitsealad EL 2005/11 |
|
Muraste looduskaitseala |
| Ligikaudu 15 kilomeetri kaugusel Tallinna kesklinnast asub hiljuti loodud Muraste looduskaitseala, kus kaitstakse lõiku Põhja-Eesti pangast ja mitmeid haruldasi metsakooslusi. |
|
| EL küsib EL 2005/11 |
|
Miks hooned seestpoolt hallitama lähevad? |
| Hallitusseened annavad oma soo jätkamiseks silmaga nähtamatuid eoseid. Kerged eosed heljuvad õhuvooluga kaasa nii välis- kui ka siseoludes. |
Rääkisite 21. oktoobril Kärdlas Hiiumaa loodusfoorumil loodushariduse hetkeseisust ja tulevikust kod |
| Praegu on meil õppekavade alusel töötavate koolide kõrval mitu loodusharidust toetavat asutust ja institutsiooni: RMK, keskkonnateenistus, sihtasutus Tuuru, kaitsealade administratsioon, MTÜ Arhipelaag, Suuremõisa tehnikum jt. Igaüks neist täidab loodushariduses oma ametijuhendist tulenevat lõiku. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
