Teenetemärgi saajate hulgas oli ka mitu loodusteadlast. Nii said Valgetähe III klassi auraha keemik, Tartu ülikooli (TÜ) professor akadeemik Jaak Järv ja geoloog, TÜ emeriitprofessor Väino Puura ning Valgetähe IV klassi teenetemärgi keemik, Tallinna tehnikaülikooli professor Mihkel Kaljurand ja maastikuökoloog, Tartu ülikooli professor Ülo Mander.

Lähtudes botaanikaia spetsiifikast polnud rõhk mõistagi tähtsaimatel rahvussümbolitel lipul ja vapil, vaid esmajoones tutvustati rahvusloomi (seal hulgas rahvuslinde ja -kalu), -puid, -lilli, -kive ja teisi loodusest pärinevaid rahvussümboleid.

Hea uudis tuli veebruaris ettevõtluse arendamise sihtasutuselt Alatskivi vallale: piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist otsustati Tartumaa ühe olulisema turismi tõmbepaiga Alatskivi lossi renoveerimiseks eraldada 14 miljonit krooni.

Täpne summa on 14 148 400 krooni, millele lisandub Alatskivi valla omaosalusena 2,5 miljonit. Lossi perenaise Külli Musta kinnitusel saab selle raha eest restaureerida idatiiva ja paigaldada sinna kommunikatsioonid, teha korda välisfassaadi, sisustada ruumid ajastukohase mööbli ja tekstiilidega ning valmistada ekspositsioonid.

Sündmus on ajalooline, sest seni oldi kindlad, et näiteks ükski tuulegeneraator ei pea vastu Valge Mandri oludes, kus miinustemperatuur küündib 60 kraadini ja tuul 90 meetrini sekundis.

Poola leiutaja Ollie Mikosza väljatöötatud MISTER-i tehnoloogia põhineb õhku rajatud rööbastel, mida mööda liiguvad kuni viis inimest mahutavad kabiinid.