2010/2



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2010/2
itsvat toomingat oodates

Tutvustame seekord pikemalt tnavuse aasta puud toomingat, mis enamikule inimestest seostub kohe lehekuu ja lauluga Maikuu, suur toomepuu, uhke ja isi tis. Ka siinne philugu algab snaga maikuu ning kohe tekib ksimus, miks peaks just veebruaris tutvustama puuliiki, mis on kige silmapaistvam ja tuntum hoopis lehekuul. Phjus on lihtne: toomingas on aasta puu ka talvel ning just praegu on ta ldiselt thelepandamatu.

Bioloogialipilastele taimi petanud teavad, et toomingat tuntakse llatavalt kehvasti. Tudengid kll algul naeravad, et kes siis toomingat ei teaks, ent vaid lehtedega oksa nhes peetakse seda llatavalt sageli paakspuuks vi raagremmelgaks. ks kindel tunnus on toominga lhn, mis oksa koort vigastades on tunda ka sna nohuse ninaga.

Toominga nimetamine on ka petlik nide taimesstemaatikast: kuni viimase ajani on toomingat peetud omaette perekonnaks Padus, ent nd on leidnud ha enam tunnustust toominga paigutamine ploomipuu (Prunus) perekonda. Nii, nagu seda tegi juba Linn le 250 aasta tagasi.
Kuid teaduslike nimetuste kasutajad saavad endistviisi vihaselt sajatada sstemaatikuid, kes j l l e on ladinakeelset nimetust muutnud: sai selgeks pitud Padus avium, nd on vaja meelde jtta Prunus padus. Selliseid niteid on viimaste aastakmnetega kogunenud pris palju: pdrakanep on uuesti Epilobium angustifolium, pohl Vaccinium vitis-idaea jne. Meie ks tuntumaid taimetundjaid Vilma Kuusk tles seda kommenteerides: ne, kui tore, paljud nimed on uuesti sellised, nagu ma 60 aastat tagasi ppisin.
Mrajate, floorade ja muude ksiraamatute koostajad peavad seega pidevalt otsima tasakaalu konservatiivsuse ja uute avastuste vahel. Kas vtame kohe tarvitusele uue nimetuse, mida mnes mttes vib vrdsustada teadusliku hpoteesiga? Alati jb tenoline vimalus paari aasta prast kasutada veelgi uuemat nime, sest ka sstemaatika on nilisest vanamoodsusest hoolimata arenev teadus. Kesktee tajumine kipub tekkima alles kogemustega. Nii jbki noorematele botaanikutele alati hea vimalus sdistada vanemaid vanameelsuses, kuni hel heal peval tuleb endalgi tdeda, et ring on sulgunud: jlle on kibel kunagi pitud vana nimi.
Mrajaid ja nimestikke tehes olen omad vitsad korduvalt ktte saanud ja nii kipun ma liigituma konservatiiviks ja ikka jma truuks perekonnale Padus. Ehkki juba Linnl kuulusid toomingad Prunuste perekonda. Aga mitte minu nooruses. Vin end lohutada teadmisega, et looduses pole taksonoomilisi perekondi, need on vaid meie peades ja kirjatdes. Kas nimetada toomingad alamperekonnaks vi perekonnaks, jb pigem maitse ja harjumuse kui teadusliku te probleemiks.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet