2010/2



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tsitrused EL 2010/2
Bergamott: tsitrus, mis vlub lhnaga

Tsitrusviljad samastuvad inimestel orani koore, magusa maitse ja mahlakusega. Bergamotipuu mrkjatel andidel pole igupoolest htegi neist omadustest, kuid nendest saadakse hinnalist eeterlikku li, mida tarvitatakse mitmeti.

Vhe tuntud tsitruseline. Bergamotipuu (Citrus aurantium subsp. bergamia) esivanemad arvatakse olevat hapu laimipuu ja pomerantsipuu. Pritolupiirkonnaks peetaksegi Aasiat.
Ehkki Aasia kirjalikes allikates leidub viiteid loo nimikangelasele juba alates 1. sajandist, sai bergamoti kasvatamine ige hoo sisse alles 17. sajandil Euroopas. Teenitajad olid itaallased, kes Phja-Itaalias Lombardias hakkasid neid puid kasvatama. Ndseks on philised istandused koondunud Itaalias Calabria piirkonda ja sellest ka snonm: Calabria roheline kuld. Itaalia Bergamo linna nimetuse alusel on see puu saanudki tnapeval tuntud nimekuju.

Teise, vhem levinud versiooni jrgi on bergamoti ristivanem hoopiski Hispaanias Kataloonias asuv Berga linn, kuhu Kolumbus olevat selle taime toonud. igluse nimel peab lisama, et peale Itaalia ja Hispaania kasvatatakse bergamotte ka Prantsusmaal, Kreekas ja Trgis, Marokos ja Elevandiluurannikul, Argentinas ja Brasiilias ning Hiinas, Jaapanis ja paljudel Lne-India saartel.
Mtudelt on puu tagasihoidlik, krgusse sirgub kuni viis meetrit. Pstjas vra ja igihaljad lehed lubavad teda kasvatada ka ilu prast. ied on viksed, valged ja viie kroonlehe paigutusest moodustuv kujutis meenutab thte. Ka viljad on tsitruste maailmas pigem viksed kui suured ning vrskel kujul mittesdavad. Rohelise katte ja sisuga bergamotid on mekilt htaegu nii mrud kui ka hapud. Olgem ausad: ega selline maitsekooslus neid sma ei meelitagi.

Kuulus li. Ometi on neilgi viljadel trump ja selleks on vlimises vilja katvas kihis leiduv eeterlik li, mis koguneb vrvunud kooreosa mikromahutitesse. Viljakoortest pressitud li on vrvuselt kollakasroheline, nrgalt vrtsika lhnaga, milles tundlikumad nuusutajad eristavad hteaegu nii lavendli kui ka sidruni lhna.
li pressimine on tnini jnud valdavalt ksitks, sest seda td pole nnestunud mehhaniseerida. he liitri li saamiseks on vaja ligi 200 kilo bergamotiviljade koori. Peale viljade saab li valmistada ka puu lehtedest ja itest, kuid sel juhul on valmistusviis teistsugune: destilleerimine veeauruga. On ka kolmas li eraldusviis: eeterlikud lid ekstraheeritakse toorainest lahustitega.
Eeterlikus bergamotilis on ajakohaste biokeemiliste analsivahenditega tehtud kindlaks ligi 300 keemilist koostisosa, mille toimel on tekkinud nii eriline aroom kui ka maitse. Tuntumad lhnali koostisained on limoneen, karoflleen, linalool, terpineool, nerool jt.
Eriline rhm bergamotilis on furokumariinid, mis suurendavad tarbijal tundlikkust pevituse, tpsemalt ultraviolettkiirguse suhtes. Tuntumad furokumariinid on bergapteen ja ksantoksiin. Ndisaegne tootmistehnoloogia vimaldab toota ka furokumariinideta eeterlikku li.
Bergamotili hakati esmalt pruukima maagilisel otstarbel. Usuti, et see li kaitseb kurjade judude ja ohtude eest. Keskaegses Itaalias kasutati selle puu vilju maagilistel viljakusriitustel inimeste viljakuse taastamiseks eesktt naistel. Meestele arvati olevat lil vastupidine toime, suguvimekuse nrgendamine. Alles hiljem on lisandunud li tarvitus toitude-jookide maitsestajana, lhnaainete valmistamisel, raviprotseduurides ning aroomiteraapias.

Aromaatne lisand sgis-joogis. Vaieldamatult kige kuulsam toode, mida juba aastast 1830 bergamotiliga rikastatakse, on mustal teel phinev Earl Grey tee. Hiljem on tootmisse lisandunud ka teine teevariant, Lady Grey tee. Mlemal teel on eriline ainulaadne aroom, mis talletub hsti nautija lhnamllu. Kuid nagu kikide eeterlike lidega, nnda kehtib siingi nue: et vltida lendumist, peab lhnastatud teed hoidma hukindlas pakendis.
Knealune eeterlik li on htlasi aidanud anda isikuprast mekki ja lhnabuketti nii mnelegi likrile. Kuulsaimad neist on Curaao, Cointreau ja Grand Marnier. Purustatud viljadest tehtud vesiekstraktiga maitsestatakse ka puude kasvatuspiirkondades paljusid kohalikke karastusjooke.
Viljadest pressitud vheldane mahlakogus ei ole nii hapu kui sidrunimahl, ent rohkem mrkjam kui greibist saadav. Bergamoti viljalihast on Itaalias vahelduva eduga proovitud valmistada marmelaadi, mis hoolimata kaunist rohelisest vrvusest ei ole maitsemeelele kuigi ahvatlev.
Viljade kuivatatud ja suhkrustatud koortest saab toota sukaadi, mida tarvitatakse vrtsika maitsestajana eri roogades nii Trgis, Kreekas kui ka Kprosel. Prantsuse kulinaarias aga kasutatakse viljalihast saadud kibehaput mahla erilise kastme valmistamiseks, mida pruugitakse pardipraadide lisandina.
Hoopis omalaadne kasutusvaldkond on bergamotilil Kprosel ja Prantsusmaal, kus teda tarvitatakse teelisandina, nimelt kristalliseerituna ja suhkruga segatult. Suurtes kogustes ei tohi seda eeterlikku li seespidi pruukida, sest selle koostisosad mjutavad ioonide membraantransporti ja vivad phjustada lihaskrampe. Aga toidulisandi rollis polegi selleks vajadust, sest juba thiselt vike lisand annab tootele meeldiva aroomi ja eriprase meki.
Videtavalt on viksel bergamotilikogusel seespidi tarbituna kolmelaadne toime: mjub silelihastele kokkutmbeid lgastavalt, parandab sgiisu ning soodustab uriinieritust.

Levinud lhna- ja ravilisand. Juba 18. sajandi algul kasutati bergamotili kuulsa tualettvee eau de cologne valmistamiseks. Sealtmaalt on bergamoti lilisand teretulnud paljudes parfmeeriatoodetes. li mitmekesine koostis tagab selle, et temas leidub nii meeste kui ka naiste lhnameelele vastuvetavaid lenduvaid hendeid.
Eriline koht on knealusel lil aroomiteraapias, kus teda tarvitatakse ngistuse, masenduse, pingete ja vaimse stressi leevendajana. Mju saavutatakse mitmel moel, niteks lisatakse li vannivette vi lhnalampi; lahjendatud li hrutakse nahale teatud kehapiirkondades. Sel sihil toodetakse ka bergamotilisandiga massaailisid ja kreeme. Olgu mainitud, et mingi osa list kulub tubakatoodete aromatiseerimiseks.
lil on ka otsene ravitoime, mis avaldub nii mikroorganismide hvitamises kui ka nrgalt valuvaigistavas toimes. Huvitav on seegi fakt, et Calabrias hakati bergamotili esmalt ravieesmrgil kasutama hoopis malaaria korral. liga ravitakse suunepletikke (lisandiga suuloputusvesi), sellest on abi mikroorganismidest tingitud nahapletike korral ning aurudena sissehingatult aitab bergamotili ka hingamisteede pletikuliste haiguste korral.
Bergamotili ei sobi selle suhtes litundlikele inimestele, sest nahal vivad tekkida tugev punetus ja villid ning vlispidi ei tohi seda kasutada isikud, kes viibivad otsese pikesevalguse kes. Jrelikult pole enne pevitamist soovitatav nahka bergamotiliga vida. See eeterlik li muudab naha ultraviolettkiirguse suhtes tundlikuks ja suurendab sellega nahakahjustuste riski.
Lhnalambis kasutatav bergamotili peletab edukalt putukaid ning selle li lokaalne lhn aitab neljajalgseid nurrumootoreid vrutada valedest kraapimisobjektidest. Bergamoti kasvatuspiirkondades kasutatakse seda taime ka vahekultuurina, mis aitab eemale peletada teatud taimekahjurite liike.

1. Meensalu, Leopold; Roosve, Gundo 1996. Ananass vi artiokk: vhetuntud ning eksootilisi puu- ja kgivilju. Maalehe Raamat, Tallinn.
2. Raal, Ain 2005. Tervist ja vrtsi maailma maitsetaimedest. Valgus, Tallinn.
3. Piipo, Sinikka; Salo, Ulla 2007. Meelte ja tunnete taimed. Varrak, Tallinn.
4. van Wyk, Ben-Erik 2005. Food plants of the world: an illustrated guide. Timber Press, Portland.





Urmas Kokassaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet