2010/2



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2010/2
Viitna maastikukaitseala: jrved mgede vahel

Viitnalt leiab ooside ja mhnade vahelt kolm tbilt tiesti erinevat jrve ning kauni eripalgelise metsamaastiku. Selleks tuleb aga Pikkjrve phjakalda mnusalt liivarannalt suunduda kaugemale metsade rppe.

Viitnast rkides tuleb paljudele kohe meelde TallinnaNarva maantee res asuv stiilne krtsihoone, mis on eelkige tnu oma soodsale asupaigale menukas sgi- ja peopaik. Lnevirulaste jaoks on Viitna maakonna tuntuim ujumiskoht. Jrvedes soojeneb vesi kiiresti ning juba suve hakul on mnus prast vsitavat tpeva teha karastav suplus, suve keskel saab veemnudele lisaks nautida metsa all maitsvaid mustikaid. Sportlased meenutavad seal kandis peetud orienteerumis- ja triatlonivistlusi. Paljud on noorena pidutsenud Linajrve res motellis. Vastust, miks on Viitna alati olnud meeleprane sihtpunkt, pole vaja kaua otsida: sinna saab hlpsasti kohale ja kant on just selline, mida eestlased looduskaunist kohast meldes vaimusilmas ette kujutavad. Ja ega Viitna tegelikult polegi pelgalt mnus puhkekoht krtsi, liivaranna ja motelliga sealne loodusmaastik on tepoolest vrtuslik.

Et looduslikult kaunist maastikku hoida, on Viitna jrvede mbrus kaitse alla vetud. Esialgu kuulus ala 1971. aastal loodud Lahemaa rahvuspargi koosseisu. Hiljem rahvuspargi piire muudeti ning 1997. aastal loodi jrvede ning neid mbritseva maastiku hoiuks, kaitseks ja tutvustamiseks iseseisev Viitna maastikukaitseala [5]. le kolmesaja hektari suurune kaitseala asub Lne-Virumaal Kadrina vallas ning jaguneb Nabudi sihtkaitsevndiks (40 ha), Pikkjrve sihtkaitsevndiks (15 ha) ja Viitna piiranguvndiks (256,6 ha). Ala piiresse jb kolm jrve: Pikkjrv, Linajrv ja Nabudi jrv [4].
Kui Eesti 2004. aastal Euroopa Liitu astus, hineti ka Natura 2000 vrgustikuga ning kogu maastikukaitseala mrati loodusalaks. Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisas loetletud elupaigatpidest leidub Viitnal liivaalade vhetoitelisi jrvi, vhe- kuni kesktoitelisi kalgiveelisi jrvi, rabasid, nokkheinakooslusi, okasmetsi oosidel ja moreenikuhjatistel (srjametsad), soostuvaid ja soolehtmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi.
Viitnal leidub ka loodusdirektiivi II lisa liike, mille isendite elupaiku tuleb kaitsta: laiujur (Dytiscus latissimus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja tmmuujur (Graphoderus bilineatus) [4].

Pikkjrve saatuslik ilu. Kolmest jrvest suurim ja tuntuim on Viitna Pikkjrv ehk Suurjrv, mille pindala on 16 ha ning suurim sgavus 6,2 m. Jrve nime ei saa kuidagi ainupraseks pidada: Eestis on teada lausa 17 Pikkjrve nime kandvat veekogu [4]. Sulglohku tekkinud jrve mbritsevad oosid ja mhnad ning selles leidub kolm saarekest. Lnekaldal, veepeeglist 20 meetri jagu lalpool asub mbruskonna krgeim punkt, absoluutkrgusega le 90 meetri [6]. Idakallas on kohati soostunud ning jrvele tiiru peale tegev matkaja vib end ootamatult leida keset tupp-villpeade puhmaid.
Pehme- ja heledaveeline jrv kuulub limnoloogiliselt tbilt haruldaste oligotroofsete ehk vhetoiteliste jrvede hulka [4]. Toitainete vhesuse tttu pole jrveelustik kuigi rikkalik, kuid see-eest kasvab jrves kolm II kategooria kaitsealust liiki. 2009. aastal tehtud riikliku keskkonnaseire raames pandi kirja seitseteist liiki kaldavee-, kolm liiki ujulehtedega ning kuus liiki veesiseseid taimi [3].
Kahjuks on jrve menu kauni suvituskohana kaasa toonud halveneva veekvaliteedi ning ohu, et Pikkjrv vib oligotroofsete jrvede nimekirjast vlja langeda. Veevahetus Pikkjrves on aeglane, kuna jrvel puudub sisse- ja vljavool ning ta toitub ainult phjas olevatest allikatest, lbi kruusa ja liiva filtreeruvast pinnaseveest ning sademetest. Kui soojal suveajal kivad tuhanded inimesed jrves ujumas, ei suuda veekogu ise puhastuda ning algab eutrofeerumisprotsess: suureneb toiteainete hulk vees, jrv hakkab itsema ning phjakihtidest kaob hapnik. Fosfori- ja lmmastikuhendite suurenenud hulk vees prineb eelkige higist ja uriinist. Jrve esmaproduktsiooni (vetikate ja muu taimestiku hulga) suurenedes krgeneb ka pH-tase (vesi muutub aluselisemaks).
Pikkjrve seisund on halvenenud aegamda, kuid kolme viimase aasta seast oli kige kriitilisem 2007: ldlmmastikku 1,3 mg/l (vga halb), ldfosforit 0,04 mg/l (kesine), pH-tase 7,77 (kesine). Ka vee lbipaistvus oli toona vga vike (0,50,6 m) ning tuli ette kold- ja sinivetikate vohamist. Zooplanktoni alusel vis Pikkjrve koguni eutroofseks veekoguks hinnata [1]. Kui nd meelde tuletada, siis pakkus just 2007. aasta suvi erakordse hulga mnusaid rannailmasid, jrgmised suved on seevastu olnud tunduvalt vihmasemad ja jahedamad. Vib-olla tnu sellele oli veekogu seisund 2009. aastaks mrgatavalt paranenud, kuid pH-tase oli endisest veelgi halvem (8,33) ning silma ji niitrohevetikate suur hulk [2, 3].
Peale suplejate phjustab veereostust ka jrve kallaste ohtrast tallamisest tingitud erosioon. Kuigi supluskohana on ette nhtud ainult jrve liivane phjakallas, ei pea suvitajad sellest reeglist kinni ning vee- ja pikesemnusid nautivaid inimesi leidub suvel pidevalt kogu jrve mbruses. Pinnase tallamise krval on probleem ka see, et lhutakse kaldataimestikku. Niteks asub siin vesilobeelia (Lobelia dortmanna) ks vheseid jrelolevaid kasvukohti, kuid inimesed ei oska selle taime haruldust ja ilu hinnata, vi ei tunta taime lihtsalt ra. Samas tunneb iga lapski ra vesilobeeliast mrksa tavalisema valge vesiroosi (Nympaea alba), hoiab sellest aukartlikult eemale ega murra taime isi.
Puhkajate rohkus on kaldarseid risustanud, siin-seal leidub omavoliliselt tehtud lkkeasemeid. Ometi pole tuld teha jrve mbruses kuskil lubatud [5]. Varem on see phjustanud metsaplenguid, mille jlgi vib mrgata mitmes kohas praegugi.

Linajrv ja tilluke Nabudi. Suuruselt teine, Linajrv ehk Vike Viitna jrv, on tunduvalt viksem (4,2 ha), pehmeveeline ja eutroofne ehk rohketoiteline. Ka Linajrvi on Eestis hulgi: koguni 27 [4]. Suur osa jrve kallast on soostunud ning rohke taimestikuga, veephi on mudane, vesi sogane ja pisiloomadest tulvil. Linajrv pakub head elupaika kiilide vastsetele ning tenoliselt vib siit leida ka haruldasi kiililiike. Samuti kuulub jrveasukate sekka thnikvesilik (Triturus vulgaris). Nagu Pikkjrveski, torkavad veetaimede seas kindlasti silma valged vesiroosid.
Nabudi jrv on tilluke (0,6 ha) ning kaugemal metsade rpes, seetttu ei ole paljudel sellest aimu. Tbilt on jrv pehmeveeline ja miksotroofne ehk segatoiteline [4]. Jrve voolab mitme lhedal asuva allika vesi ning vikese metsaoja kaudu on tal hendus vaid paari-kolmesaja meetri kaugusel voolava Loobu jega. Nabudi jrve peatset kinnikasvamist ennustav tsik ei vimalda jrvele lheneda kuiva jalaga: tnu sellele on jrve mbrus jnud inimtegevusest puutumata.
Samas on siin endale meeldiva tegutsemisala leidnud meie looduse suurimad ehitusmeistrid koprad. Mda jrve idakallast kulgeval matkarajal liikudes avaneb llatuslik vaatepilt: jrve krvalt tusvalt oosilt on ohtralt kuuski langetatud, mda nlva laskuvad alla liurajad, jrverne on tis nritud oksi, puude vahelt paistab vastaskaldalt suur kuhilpesa. Koprad suudavad oma hammaste teravust testada ka laudraja peal, pdes nende teele ette jvaid laudu lbi nrida. Kui matkarajalt krvale astuda ja oosinlva lhemalt uurida, vib kobraste langetatud puude mbruses leida hulgaliselt ptrade vljaheiteid.

Jrvemgesid avastamas. Viitna kolme jrve mbruse maastik on nauditav eelkige oma reljeefsuse poolest. Paarikmne kilomeetri kaugusele jvat Neeruti maastikukaitseala tutvustatakse kui Eesti kige esinduslikumat oosistikku, kuid Viitna ei j mandrijtekkeliste moodustiste rohkuselt Neerutile palju alla. Siinne maastik on huvitav just oma vaheldusrikkuse poolest: kohati neb pikki oose, siis jlle maraid mhnasid, sulglohkudes on koha leidnud jrved, tibatillukesed raba-, siirdesoo- ja madalsoolaigud, mis annavad tunnistust varasemast vikejrvede rohkusest. Viitna mhnastik kuulub Tapa-Pikassaare-Ohepalu-Viitna jservamoodustiste kompleksi [6].
Huvitavaks teeb piirkonna see, et Jrvemgede reljeefne ja liivase pinnasega maastik on kaetud eriilmeliste metsadega. Rammusatel muldadel kasvavate salumetsade asemel leiab siit hoopis marja- ja seenerohkeid palumetsi ning Phja-Eesti rannikule omaseid valguskllaseid nmmemnnikuid, kohati laiuvad aga oosidel ja mhnadel ka rgmetsailmelised vanad kuusikud. Seal kasvavad plised metsahiiglased peavad viimasel ajal sageli tuulemurrus oma elu loovutama viksemate liikide heaks. Viitna-Kadrina maantee res vib thelepanelik vaatleja mrgata kasvamas euroopa lehiseid (Larix decidua), need on siia toonud inimene.
Thelepanuvrsemad siinsetest metsadest leitud taimeliigid on roomav vilge (Goodyera repens), kuradi-srmkpp (Dactylorhiza maculata), soo neiuvaip (Epipactis palustris), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) ja karukold (Lycopodium clavatum). Pnevamatest lindudest on nhtud krvukrtsu (Asio otus otus) ja hndkakku (Strix uralensis).

Praegu kinnitab keskkonnaministeerium Viitna maastikukaitseala uut kaitse-eeskirja ning keskkonnaamet valmistab kaitsekorralduskava. Vana kaitse-eeskiri on kehtinud alates 1997. aastast, mil Viitna lahutati Lahemaa rahvuspargist. Euroopa Liiduga hinemine ja muutused looduskaitseseaduses on loonud vajaduse uuendada kaitsekorda. Kaitseala lunaosa laiendatakse Natura varialade arvelt 65 ha vrra. Uude kaitseala ossa jvad philiselt raba- ja siirdesoometsad. Samuti suurendatakse sihtkaitsevndite arvu ja pindala ning neil aladel hakkab kehtima senisest rangem kaitsekord. Uue kaitsekorra jrgi on sihtkaitsevnditeks Nabudi sihtkaitsevnd, millesse jb ka kaitsealaga liidetav ala, Pikkjrve sihtkaitsevnd ning Viitna sihtkaitsevnd. lejnud ala kuulub Viitna piiranguvndisse. Uus eeskiri tpsustab eelkige kaitse eesmrke, metsade majandamise ja rahvarituste korraldamise reegleid [7].

Maastikukaitsealaga saab tutvuda umbes seitsme kilomeetri pikkusel Viitna looduse pperajal, mis algab Linajrve idakaldal motelli juures. Rada viib kigi kolme jrve rde ning nitab mhnadel ja oosidel eri tpi metsa-kasvukohti. Kui pikaks jalutuskiguks napib judu vi aega, saab teha lhema tiiru mber kahe suurema jrve: matka pikkus on siis 2,5 km ringis. Pikkjrve rest leiab suured infotahvlid ning matkarada on thistatud. Lahemaa rahvuspargi keskusest Palmses saab huviline kaasa pperada tutvustava voldiku.

1. Eesti vikejrvede seire 2007. a., 2008 a. Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskus.
2. Eesti vikejrvede seire 2009. a. II etapi vahearuanne. 2009. Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskus.
3. Eesti vikejrvede seire 2009. a. III-IV etapi vahearuanne. 2009. Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskus.
4. Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee
5. Lahemaa rahvuspargi, Ohepalu looduskaitseala ja Viitna maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja vlispiiri kirjelduste kinnitamine. Vabariigi Valitsuse mrus nr. 109. (RT I 1997, 45, 728).
6. Suuroja, Martin (koost.) 2005. Viitna looduse pperada. Riiklik looduskaitsekeskus.
7. Viitna maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnu. 2009. Ksikiri keskkonnaametis.



Riina Kotter
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet