2010/2



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Ajalugu EL 2010/2
Ajalugu

75 aastat tagasi

Kiiremat edasinihkumist on mrgata Kasari ja Prnu jgikondades, mida viks katsuda seletada oletusega, et just lnerannikul ka Litorina-ajal leidus meil suuremaid riimvee alasid, mistttu sealsed elualad oleksid vanemad ja ulatuslikumad. Levik phjarannikut pidi toimus alles hiljem Mya-mere staadiumis, kui vesi mahkjamaks muutus. Tenoliselt phjustab aga ldist aeglast edasinihkumist eesktt taaskohanemine mahkjamale veele, mis nuab pikemat aega. Neme nii, et vesiking on tulnud meieni omaprast kaudset teed pidi, ega ole praegugi veel judnud asustada kuigi suurel mral mandrisiseseid veekogusid. Tema leviku ksikasjaliseks selgitamiseks viks kaasa aidata iga loodusesber, kes suvel vljas liikudes registreeriks vesikinga tpsaid leiukohti, tehes need edaspidi teatavaks. [Harald Haberman: Vesikinga (Theodoxus fluviatilis L.) levikust Eestis, 1935]

50 aastat tagasi

Philised hlgektid Riia lahes on ruhnlased ja kihnlased, kes aastasadu on tegelnud hlgekttimisega. Vanad ruhnlased on peale koduse Riia lahe, Hiiu- ja Saaremaa randade ning vinade kinud hlgeid kttimas veel Botnias, Soome lahe hlgerikkamais lahtedes ja laidudel ning vanasti, tsaari ajal, isegi kaugel Laadoga jrvel. Laadoga jrvel kttimine keelati neil aga viimaks ra, sest nad tid koju ainult naha ja rasva, liha aga ajasid samas j alla. Kevadeti ajas vesi roiskunud kehad randa, mis tekitas kohalike elanike seas meelepaha. [M. Leis: Viiger-hlgest Riia lahes, 1960]

25 aastat tagasi

Ka lveturba juurdekasv ei ole alati hesugune, vaid vib suuresti muutuda ning teatud perioodidel isegi katkeda. Lisaks muudele phjustele vib selline ebahtlus sltuda ka lve asukohast rabas: raba eri osades ei moodustu turvas hesuguse kiirusega, mistttu ks rabaosa vib mingil ajavahemikul kasvada kiiremini kui teised. Eespool toodut kokku vttes peame tunnistama, et kaugeltki kik meie kodustes rabades toimuv ja selle tagamaad pole veel selged. Puudu jb teadmistest raba kui terviku ssteemi arengu ning tema psivust tagavate mehhanismide kohta. lved rabas ei ole aga lihtsalt vesised lohud, vaid keeruka kossteemi teatud talitlusega ksused, mis arenevad kindlate seadusprasuste jrgi. [Edgar Karofeld: lved kas lihtsalt vesised lohud rabas?, 1985]



Eesti Loodus
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet