|
 |
Eesti Loodus 2010/2 | SISUKORD
| summary EL 2010/2 |
|
|
Tree of the Year: Bird Cherry, the plum tree of forest edges
Ott Luuk introduces an ordinary tree: even city people do not have to go looking for it from afar. However, the bird cherry is nowadays well known only in period of blooming. |
|
| Veebivalvur EL 2010/2 |
|
Aasta linnul on ka tänavu veeb |
Kodukaku aasta eeskujul on ornitoloogiaühingu veebis avatud ka tänavuse aasta linnu koduleht.
Võrgupaigast www.eoy.ee/ogijad leiab lugemist ja pildimaterjali kõigi meil elavate õgijaliikide kohta, uudiseid aasta linnu projekti tegevuse ja osalusvõimaluste kohta; vaadata saab Chintis Lundgreni lustakat joonisfilmi „Hallõgija”. Õgija-aasta alguses keskendutaksegi rohkem hallõgijale ning oodatud on teated selle liigi talviste vaatluste kohta. |
Lauamäng õpetab jäätmeid vähendama |
Keskkonnaameti kodulehelt http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=11071 leiate keskkonnateemalise lauamängu „Vähendame võidu”, mille eesmärk on õpetada lastele, kuidas vältida ja vähendada jäätmete teket.
Mäng on mõeldud eelkõige kooliõpilastele ning aitab keerulist jäätmekäitluse teemat lastele arusaadavamaks teha. Mängides saab teada, mil moel vältida ja vähendada jäätmete teket: nii nippe, kuidas koduses majapidamises jäätmetega toimida kui ka ideid targaks poodlemiseks. |
Keskkonnahariduskeskus liitus lugemisaastaga |
Aasta 2010 on kuulutatud lugemisaastaks.
Tartu loodusmaja korraldab seetõttu oma õpilastele jaanuarist maini vältava lugemisviktoriini. Iga kuu soovitatakse õpilastel lugeda teatud loodusteemalisi raamatuid ning korraldatakse nende põhjal viktoriin. |
|
| Kliima EL 2010/2 |
|
Kriitiline pilk Eesti kliimapoliitikale |
| Kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyôto protokolliga ühinedes oli Eesti poliitikutel arvamus, et tööstustoodangu mahu kahanemisega kaasnenud kasvhoonegaaside heite vähenemine võimaldab meil mugavalt loota, et me ise ei peagi kasvuhoonegaaside heidet tegelikult vähendama. See aga oli ennatlik. |
|
| Toimetaja veerg EL 2010/2 |
|
Õitsvat toomingat oodates |
| Tutvustame seekord pikemalt tänavuse aasta puud toomingat, mis enamikule inimestest seostub kohe lehekuu ja lauluga „Maikuu, suur toomepuu, uhke ja õisi täis”. Ka siinne põhilugu algab sõnaga „maikuu” ning kohe tekib küsimus, miks peaks just veebruaris tutvustama puuliiki, mis on kõige silmapaistvam ja tuntum hoopis lehekuul. |
|
| Kroonika EL 2010/2 |
|
Talviste äärmustega jaanuar |
| 2010. aasta jaanuar jääb mällu tõsitalviste ilmade ning mitme ilmastikurekordiga. |
Looduskülastuse planeerimine aitab loodust hoida |
Eelmisel aastal keskkonnaameti tellitud uuringus „Turismi mõju Kõpu poolsaare rannikule” analüüsiti, kuidas aastatel 2005–2007 rajatud puhketurismi suunav infrastruktuur on mõjutanud inimeste käitumist looduses.
Inimtegevuse jälgi kaardistati 40 kilomeetri pikkusel rannikulõigul Luidja lahest kuni Mustana oja suudmeni. Uurimistulemusi võrreldi 2003. |
Jõevähi varude seis Eestis on kehvapoolne |
Keskkonnaministeeriumi tellimusel uuriti 2009. aastal jõevähi varude seisundit.
Uuringu käigus seirati Pärnumaa, Raplamaa ja Järvamaa jõevähi veekogusid ning koostati nende maakondade jaoks tegevuskavad jõevähi kaitseks, varude taastamiseks ja kasutuseks järgmiseks viieks aastaks. |
Eesti teadlased uurivad koostöös soomlastega laevade heitgaaside mõju |
Keskkonnaministeerium teatas 18. jaanuaril, et Soome ja Eesti teadlased loovad koostöös operatiivset seirevõrgustikku, et hinnata laevanduse põhjustatud lämmastikoksiidide (NOx) ja vääveloksiidide (SOx) heidet.
Algatatud on projekt, selgitamaks laevade heitgaaside mõju õhu kvaliteedile ja merekeskkonnale Läänemere piirkonnas. |
Läbi lodu rabast randa |
| Palupõhja ja Muraste looduskool esitlesid 22. jaanuaril Tartus ja 25. |
Algas keskkonnauurimistööde võistlus |
Haridus- ja teadusministeerium ning Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) kuulutavad välja üleriigilise õpilaste keskkonnauurimistööde võistluse. Parimate tööde esitajad saavad maikuus osaleda Türgis rahvusvahelisel keskkonnaprojektide olümpiaadil.
Osaleda võivad 6.–12. |
|
| Panin tähele EL 2010/2 |
|
Veel kord luuderohust |
| Luuderohust on Eesti Looduse veergudel ikka ja jälle juttu olnud. Enamasti on sealjuures sedastatud, et see kaitsealune taim kasvab Eestis looduslikult vaid läänesaartel. |
|
| Läänemeri EL 2010/2 |
|
Mattunud järvesetted peegeldavad Läänemere arengulugu |
| Saaremaa loodus on kaunis ja mitmekesine, peites endas hulganisti loodusharuldusi, nagu näiteks Kaali meteoriidikraater. Geoloogilises mõttes on Saaremaa kui saar siiski alles noor, kuna saare kõrgemad alad Lagenõmme ja Audaku lähedal kerkisid üle merepinna ligikaudu 11 600 aastat tagasi. |
|
| EOK 25 EL 2010/2 |
|
Eesti orhideekaitse klubi on kahekümne viiene |
| Eesti orhideekaitse klubi asutati 19. veebruaril 1985 orhideehuviliste ühendusena, mille eesmärk on õppida tundma, tutvustada ja uurida kodumaa käpalisi ja aidata kaasa nende kaitsele. |
|
| Kaitsealad EL 2010/2 |
|
Viitna maastikukaitseala: järved mägede vahel |
| Viitnalt leiab ooside ja mõhnade vahelt kolm tüübilt täiesti erinevat järve ning kauni eripalgelise metsamaastiku. Selleks tuleb aga Pikkjärve põhjakalda mõnusalt liivarannalt suunduda kaugemale metsade rüppe. |
|
| EL küsib EL 2010/2 |
|
Mis on uutes õppekavades muutunud loodusteaduste vallas? |
| Rahvusvahelised uuringud näitavad ilmekalt, et loodusteadustes on tekkinud tugev negatiivne seos õpilaste huvide ja nende saavutuste vahel ning üha vähem noori huvitub loodusteadustest ja tehnoloogiast. Seetõttu on enamik Euroopa ja OECD riike hakanud suurema tähelepanuga kujundama õpilaste kirjaoskust loodusteaduste- ja tehnoloogia vallas. |
Miks Hiiumaa praam kipub merepõhja kinni jääma? |
| Lühike vastus on: meri on madal ja laevade süvis liialt suur. Siiski, enamasti sujub laevaliiklus tõrgeteta. |
|
| Aasta puu EL 2010/2 |
|
Toomingas, metsaserva ploomipuu |
| Maikuu. On esimesed tõeliselt soojad õhtud ja kellel vähegi võimalik, nokitseb pimeduse saabumiseni aias, käib pargis jalutamas või vähemalt otsib sügisel hoolikalt kõrvale pandud kola seest välja ufogrilli. |
|
| Raamatud EL 2010/2 |
|
Kas karud saavad naljast aru |
KARUD
Bernd Brunner. Tõlkinud Kadri Leit, toimetanud Marje Lehtsaar. |
Sain haarata hetki |
| SAIN HAARATA HETKI. ILMAR VANANURM. |
Eesti ajalugu |
| EESTI AJALUGU. SEPPO ZETTERBERG. |
|
| Sõnumid EL 2010/2 |
|
Kellel õlalepatsutus, kellel kirves |
Üheksat Eesti keskkonnaorganisatsiooni ühendav keskkonnaühenduste koda (EKO) on kuuendat korda valinud aasta keskkonnateo ja keskkonnakirve.
2009. aasta parimaks keskkonnateoks tunnistati teadlaste Ivar Puura ja Tarmo Soomere algatus, juhtimaks tähelepanu Nord Streami gaasitoru rajamise võimalikele negatiivsetele keskkonnamõjudele. |
Eestiga seotud teadlased on kantud maailmakaardile |
Tartu ülikoolis esitleti 28. jaanuaril digitaalkaarti 188 geograafilise objektiga, mis on nime saanud 58 Eestiga seotud teadlase või maadeuurija järgi.
„19. |
EBÜ valis auliikmeid |
Aasta alguses toimusid Tartus Eesti bioloogiaõpetajate talvepäevad ja konverents.
7. jaanuaril peeti samas ka Eesti bioloogiaõpetajate ühingu (EBÜ) üldkoosolek, kus valiti ühingu auliikmeteks Tartu ülikooli emeriitprofessor, akadeemik Erast Parmasto ja bioloogiaõpetaja Kaupo Järviste. |
Peipsi järve elu tuba leiab uue kodu |
Suvel avatakse Jõgevamaal Kasepääl püsinäitus „Peipsi järve elu tuba”.
Selle keerulise saatusega väljapaneku idee on pärit Peipsi koostöökeskuselt, valmis ta aga MTÜ Studio Viridis Loodusharidus eestvedamisel suure hulga inimeste ja kümmekonna firma ühistöö viljana 2005. aastal. |
Unikaalsed linnuhääleplaadid |
Saksamaa muusikakirjastus Ample on üllitanud kaks heliplaati röövlinnuhäältega.
Linnusõbrad teavad hästi, et kui tavapäraste laululinnulauludega helikandjaid pole kuigi keeruline hankida, siis teiste linnurühmade häälitsuste salvestajaid-väljaandjaid on hoopis napimalt. Ja ilmselt kõige raskem on leida just röövlinnuhääli.
Kõnealustel plaatidel on 45 pistriku- ja 58 muu röövlinnuliigi hääli, kokku 311 salvestust kogupikkusega 156 minutit. |
Uued liigid: vast avastatud ja juba kadumas |
USA ja Ecuadori teadlaste töörühm, kes töötab looduskaitseorganisatsioonile Reptile & Amphibian Ecology International (RAEI), avastas ranniku-Ecuadoris tõelise elurikkuse aardepaiga: leiti uus tömbininaline nälkjatest toituv maoliik ning tervelt 30 vihmakonnaliiki.
Nälkjatoidulise mao lähim sugulane elab Peruus, 350 miili eemal. Töörühmaga liitunud 15-aastane vabatahtlik leidis ka ühe maotoidulise mao, kes varem oli olnud tuntud vaid Panamas, üle 600 miili kaugusel. |
Arktika igikeltsast lekib metaani |
Ekspertide kinnitusel on metaani Arktikas hakanud viie viimase aasta jooksul eralduma varasest ligi kolmandiku võrra rohkem; selle nähtuse põhjus on kerkiv temperatuur.
Briti teadlaste avastus on osa ulatuslikust ülemaailmsest märgalade metaaniheite uuringust. Pool metaaniheidet tuleb troopikast, kõige rohkem Amazonase ja Kongo jõe vesikonnast. |
Invasiivliikide oht on ülisuur |
Maailma invasiivliikide programmi GISP värske raport kinnitab, et invasiivliigid – alates haigusetekitajatest ja taimedest kuni rottide ja kitsedeni – on üks kolmest suurimast ohust planeedi elurikkusele.
Raportis uuriti olukorda 57 riigis ja leiti, et keskmiselt on igas neist 50 elurikkusele negatiivselt mõjuvat mittepärismaist liiki. Kõige vähem, üheksa, leiti selliseid liike Ekvatoriaal-Guineas, enim, 222, Uus-Meremaal. |
Tuulegeneraatorid talitlevad kui hernehirmutised |
Enamasti tikutakse väitma, et tuuleparkide ohtlikkuse kohta lindudele pole otseseid tõendeid. Nüüd kinnitavad Briti kuningliku linnukaitseühingu RSPB uurijad, et suured vehkijad mõjuvad paljudele liikidele, näiteks viudele, rüütadele, rabapüüdele ja koovitajatele hiiglaslike peletitena ja sunnivad neid asuma tuuleparkide naabrusest teisale.
Esialgu on selle mõjuri tähtsus väike, sest tuuleparke on veel suhteliselt vähe. |
|
| Ajalugu EL 2010/2 |
|
Ajalugu |
75 aastat tagasi
Kiiremat edasinihkumist on märgata Kasari ja Pärnu jõgikondades, mida võiks katsuda seletada oletusega, et just läänerannikul ka Litorina-ajal leidus meil suuremaid riimvee alasid, mistõttu sealsed elualad oleksid vanemad ja ulatuslikumad. Levik põhjarannikut pidi toimus alles hiljem Mya-mere staadiumis, kui vesi mahkjamaks muutus. |
|
| Aastaajad EL 2010/2 |
|
Eestlane ja aastaajad |
| Aastaaegade vaheldumine mõjutab kõiki Maal elavaid olendeid. Üldiselt arvatakse, et inimühiskond areneb väliskeskkonnast üha sõltumatumaks. |
|
| Poster EL 2010/2 |
|
Naiste rand |
| Eesti talved on tavaliselt lumevaesed ja vihmased, ilusat talveilma on viimastel aastatel üsna vähe olnud. See aasta on õnneks teistsugune, pakkudes fotohuvilistele palju pildistamisrõõmu. |
|
| Seened EL 2010/2 |
|
Kuidas tulevad Eestisse uued seeneliigid |
| Kuidas nad tulevad? Eks vaadakem ühe näite abil, mil moel täienes Eesti seente elektroonne nimestik Euroopas üliharuldase seeneliigiga, mida meil varem polnud märgatud. |
|
| Intervjuu EL 2010/2 |
|
Evolutsioonibioloogia aitab mõista ühiskonda tervikuna |
Oled avaldanud artikleid nii paljudel eri teemadel, et kõrvaltvaatajal on üsna raske saada su tegevusest ülevaadet.
Alustasin ornitoloogina, aga alates doktoriväitekirja kaitsmisest ei ole ma enam linnuteadlane olnud, pigem evolutsioonibioloog* või käitumisökoloog. Mind ei huvita liigid, mind ei huvita linnud …
|
|
| Tsitrused EL 2010/2 |
|
Bergamott: tsitrus, mis võlub lõhnaga |
| Tsitrusviljad samastuvad inimestel oranži koore, magusa maitse ja mahlakusega. Bergamotipuu mõrkjatel andidel pole õigupoolest ühtegi neist omadustest, kuid nendest saadakse hinnalist eeterlikku õli, mida tarvitatakse mitmeti. |
|
| Eesti looduskaitse 100 EL 2010/2 |
|
Gustav Vilbaste, looduskaitsja võimust sõltumata |
| Meie looduskaitse suurmees Gustav Vilbaste jõudis palju: Vilbaste kui õpetaja, botaanik ja etnobotaanik, ornitoloog, allikate ja rändrahnude uurija, rahvapärimuse ja taimenimetuste talletaja, keelemees, teaduse popularisaator, kodu-uurija ja nii edasi. Tema laiahaardelise töö ühine nimetaja on kindlasti looduskaitse: kogu elu kulges selle tähe all; kõige kaalukam oli ehk tegevus looduskaitseinspektorina. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
