2010/2



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kroonika EL 2010/2
Jõevähi varude seis Eestis on kehvapoolne

Keskkonnaministeeriumi tellimusel uuriti 2009. aastal jõevähi varude seisundit.
Uuringu käigus seirati Pärnumaa, Raplamaa ja Järvamaa jõevähi veekogusid ning koostati nende maakondade jaoks tegevuskavad jõevähi kaitseks, varude taastamiseks ja kasutuseks järgmiseks viieks aastaks. Nüüd on kõikide Eesti maakondade jaoks jõevähi kaitse ja kasutuse tegevuskavad olemas.
Nende kavade alusel toimub jõevähivarude edasine seire, kaitse ja kasutamine; seda korraldab maakondades keskkonnaamet. Järelevalve jõevähi varude kasutuse üle on keskkonnainspektsiooni õlul.
Uuringuandmetele tuginedes võimaldatakse 2010. aastal jõevähipüüki Hiiu, Ida-Viru, Järva ja Pärnu maakonnas ning suurendatakse vähipüügivõimalusi Harju, Saare ja Valga maakonnas.
Harrastuslikul vähipüügil püüti 2009. aastal kokku ligi 15 000 jõevähki, kellest üle poole olid mõõdulised vähid ja ülejäänud alamõõdulised, püügil vabastatud isendid. Võrdluseks: 2007. ja 2008. aastal püüti kõigest 4000 ja 5500 vähki, kellest mõõdulisi oli vastavalt 1500 ja 2600.
Keskkonnaamet asustab KIK toetusel vähiveekogudesse üle Eesti umbes 25 000 ühe- ja kaheaastast jõevähki. Ehkki viimastel aastatel on siin-seal täheldatud vähi arvukuse kasvu, on vähivaru siiski madalseisus. Suurim oht jõevähile pole Eestis mitte vähi ülepüük, vaid eelkõige vähikatkust tingitud hulgisuremine. Tõsine oht jõevähi eksistentsile oleks ka võõrvähiliikide asurkondade teke Eestis ja seda tuleb kindlasti vältida.
Maakondlikud tegevuskavad ja kalavarude uuringu tulemused leiate võrgupaigast http://www.envir.ee/trykised/files/1275.pdf.



Keskkonnaministeerium
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012