Eesti orhideekaitse klubi asutati 19. veebruaril 1985 orhideehuviliste ühendusena, mille eesmärk on õppida tundma, tutvustada ja uurida kodumaa käpalisi ja aidata kaasa nende kaitsele. Niisama tähtsad on olnud retked käpaliste looduslikesse kasvukohtadesse (# 1), teemakoosolekud, plakatite, fotonäituste ja trükiste valmistamine ning levitamine.

1980. aastatel oli Eestis kodanikuühenduse loomine ennekuulmatu tegu ja paras vägitükk mõnele Eesti loodusmuuseumi ja Tallinna botaanikaaia orhideehuvilisele botaanikule – need sünniraskused on dokumenteerinud klubi esimene president Olaf Schmeidt [4]. Ega algul ei saanudki luua päris juriidiliselt iseseisvat klubi – viisteist aastat pakkus klubile katust Eesti metsaselts. Alates 6. juunist 2001 on klubi iseseisev mittetulundusühing.

Liikmeskond on kirju nii vanuse, elupaiga kui ka eriala poolest: on pensionäre, keskealisi ja noori, linna- ja maainimesi, botaanikuid-orhidolooge ja neidki, kelle taimehuvi alles värskelt tärganud. Klubi liikmete elupaigadki on laiali üle Eesti (# 2). Eks paljud ole jõudnud klubisse, püüdes seletada koduümbruses märgatud ja pildistatud lillede salapära. Ühtaegu kuuluvad klubisse ka mõned Soome looduslike käpaliste huvilised, sest sealne klubi (Suomen orkideayhdistys) on keskendunud troopiliste orhideede kasvatamisele.
Poliitiliselt ja ühiskondlikult keerulistel aegadel ei ole klubi liikmete hulk kunagi vähenenud, seega on klubi asutajad tegevuse põhijooned õigesti paika pannud. Asutajaliikmeid oli 30, kuid juba paari tegevusaasta järel liikmeskond suurenes, viimase kümnendi jooksul on see püsinud kaheksakümne ringis. Kunagistest asutajaliikmetest on pooled siiani klubis selle tegevust ja nägu määramas.

Tavaliselt on klubil neli üritust aastas: töökoosolekud kevadel ja sügisel ning suvised retked. Kevadistel töökoosolekutel on tutvustatud suviseid ekskursioonipaiku, sügisestel meenutatud möödunud suve. Ühtlasi on arutatud paljusid olulisi probleeme: looduskaitse korraldus, taimede pildistamise tehnika, orhideede arengubiolooga jm.
Suviste ekskursioonide siht on olnud tutvuda käpaliste kasvukohtadega ja õppida tundma liike, aga ka teha kasvukohtade inventuuri, saada ideid käpaliste kaitse paremaks korraldamiseks, pildistada ja koos mõnusalt aega veeta.
Ehkki esikohal on klubiline tegevus, on algusaastatest peale olnud eesmärk hoida ja tutvustada käpalisi. Kahekümne viie aastaga on tehtust kujunenud pikk nimestik. Ajapikku on võimalused avardunud ja tegevus mitmekesistunud. Algusaastatel tutvustati õitsvaid käpalisi kaunilt kujundatud plakatite abil, kus foto juures on esitatud selgitav tekst liigi nimetuse ja taime looduskaitselise kuuluvusega. Hilisematel plakatitel on teksti rohkem; neid levitati enamikus Eesti koolidest.
Alates 1994. aastast on välja antud klubi ajakirja Ööviiul, tänavune on kaheksas number. 2001. aastast saadik on klubil kodulehekülg (www.orhidee.ee), kust võib saada mitmekülgset informatsiooni kõigi kodumaiste käpaliste kohta. Seni on klubi kodulehte külastatud üle 100 000 korra. Käpalisi on tutvustatud ETV saates „Osoon”. Korraldatud on hulk maali- ja fotonäitusi. Eesti Postmargilt ilmusid klubi 20. aastapäevaks lehitu pisikäpa ja soo-neiuvaiba kujutisega margid ja nüüd, 25. aastapäevaks, saab margile kahelehine käokeel ehk ööviiul.
Hoolimata rohketest käpalisi tutvustavatest üritustest püsis kaua vajadus süstemaatilise teatmeteose järele. Idee viis ellu samuti klubi liige: Taavi Tuulik koostas 1998. ülevaate Hiiumaa orhideedest [8]. Klubi toel on ilmunud kaks orhideeraamatut: 1996 Olaf Schmeidti „Eestimaa orhideed” [5] ja 2002 Tiiu Kulli ja Taavi Tuuliku teksti ning Rainar Kurbeli fotodega „Kodumaa käpalised” [1], kumbki müüdi läbi ühe aastaga.

Uurimisretki on tehtud käpalisterohketesse kasvukohtadesse (# 1). Tihti on nende käigus täienenud piirkondade haruldaste taimeliikide nimestikud. Klubi 1998. aasta ekskursiooni ettevalmistamise käigus avastas Taavi Tuulik Hiiumaalt Eestile uue liigi – lääne-sõrmkäpa (Dactylorhiza praetermissa). Otepää looduspargi flooranimestik sai rikkamaks soohiilaka, Pakri saarte oma kõdu-koralljuure ja soohiilaka poolest.
Klubi liikmed on murelikult välja toonud paljude liikide leviala olulise vähenemise põhjused: avakoosluste kadumine, metssigade tuhnimine, arendustegevus. Räägitud ja kirjutatud on elupaikade hoiuks vajalikust tegevusest – mõõdukast majandamisest [6]. 2004. aastal löödi käed külge püramiid-koerakäpa seisundi parandamiseks Noarootsi kasvukohas: korraldati niitmist ja võsaraiet ning rajati võrkaed kaitseks metssigade eest.
Klubi on murelikult juhtinud tähelepanu väärkäitumisele orhideede kasvukohtades [7], üksiti sekkunud turismist tingitud probleemidesse. Oleme osalenud Eestis kasvava Ruthe sõrmkäpa autentsuse üle peetud teadusdiskussioonis, mis on seotud morfoloogilise võrdlusega varem kirjeldatutega ning praegu Kesk-Euroopas kasvavate samanimeliste taimedega [2, 3].
Meie klubi liikmed on loendamatuid kordi tutvustanud käpaliste elu ja ilu. Riikliku seire raames on süstemaatiliselt mõõdetud taimi, koostatud kaitsekorralduskavu ja liikide levikuatlast, võetud osa rahvusvahelistest teaduskonverentsidest. Tiiu Kull ja Kadri Tali on teinud/kaitsnud doktoriväitekirja orhideede kohta, avaldatud on hulk teadusartikleid. Paljuski on loetletu olnud klubiliste põhitöö, kuid küllap on ka klubi toetus olnud oluline.
Meie tegevuse põhisiht on alati olnud luua ühise huviga inimestele võimalus koos käia. Samas on meie liikmed, ennekõike looduskaitsjad, botaanikud ja fotograafid palju teinud ka käpaliste uurimise ja kaitse huvides. Niisama tähtsad on hobi korras tehtud fotod, maalid ja kõigi tegijate entusiasm. Professionaalsed botaanikud on saanud klubilt tuge ja loodame, et ka kodumaa käpalised on klubi tegevusest võitnud.

1. Kull, Tiiu; Tuulik, Taavi 2002. Kodumaa käpalised. Digimap OÜ, Tallinn.
2. Pikner, Tarmo; Kuusk, Vilma 2008. Dactylorhiza ruthei (M.Schulze ex Ruthe) Soo versus Dactylorhiza vironii Kreutz. – Berichte aus den Arbeitskreisen Heimische Orchideen, 25/2: 119−150.
3. Pikner, Tarmo; Kuusk, Vilma 2009. Ruthe sõrmkäpp Euroopa orhideemaalimas. – Ööviiul 7: 26−38.
4. Schmeidt, Olaf 1994. Sünd ja üheksa esimest aastat. – Ööviiul 1: 6−11.
5. Schmeidt, Olaf 1996. Eestimaa orhideed. Varrak, Tallinn.
6. Tali, Kadri 2007. Kasvukohtade majandamine. – Ööviiul 6: 24−27.
7. Truus, Laimi; Kurbel, Rainar 2009. ATV-ga looduses. – Ööviiul 7: 24−25.
8. Tuulik, Taavi 1998. Hiiumaa orhideed. –Pirrujaak 5: 1–134.