Eelmisel aastal keskkonnaameti tellitud uuringus „Turismi mõju Kõpu poolsaare rannikule” analüüsiti, kuidas aastatel 2005–2007 rajatud puhketurismi suunav infrastruktuur on mõjutanud inimeste käitumist looduses.
Inimtegevuse jälgi kaardistati 40 kilomeetri pikkusel rannikulõigul Luidja lahest kuni Mustana oja suudmeni. Uurimistulemusi võrreldi 2003. aasta inventuuri andmetega. Selgus, et lõkkeasemete arv on tänu ametlikele telkimisaladele vähenenud ja enamik rannas vedelevat prahti pärineb merest. Puhkajatest jäänud olmeprahti leiti vaid mõne lõkkekoha juurest.
Seevastu sõidetakse mootorsõidukitega endiselt aasta ringi kogu rannikul piki randa. Eriti on see loodust kahjustanud Ristna põhjaninas surfiparadiisi ümbruses. Kahtlemata on viimastel aastatel suurenenud ATV-de hulk, seetõttu on kahjustatud ka sääraseid kooslusi, kuhu varem sõiduautoga ei pääsenud.
Järeldati, et piirata tuleks liiklust rannaga paralleelselt kulgeval piirivalveteel, panna sinna keelumärgid ning paigaldada piirded piirivalveteest mere poole, vältimaks sõitu risti-rästi üle luidete.
Kõpu poolsaare rannik on atraktiivne puhkepiirkond, kus tehakse meelsasti lõket ja telgitakse. Kõpule on iseloomulikud luited, kliburannad ja rannikumadalad, mis on Euroopa Liidus väärtustatud elupaigatüübid.