 |
|
|
| Toimetaja veerg |
|
Sotsiaaldemokraatia 17. sajandi moodi |
| Kui Jaroslav Hashek ei oleks kellelegi proua Müllerovale pannud suhu nüüdseks lausa legendaarseks kujunenud sõnu “Nii nad tapsidki meie Ferdinandi!”, kas küsiksime siis täna sarnaselt Shvejkile: “Missuguse Ferdinandi, proua Müllerova?” |
|
| Artiklid |
|
28. juulil 1914 algas 20. sajand |
| 19. sajandi maailm oli valmis, impeeriumide vahel jagatud, ning kõik teadsid, mis on õige ja mis vale. |
Ülikahurid ilmasõjas |
| Kas kujutate ette kahurit, mille toru on 37 meetrit pikk ning mille lask maksab ligi neli ja pool kilo kulda? Niisuguseid riistu nähti Esimese maailmasõja väljadel. |
Kuidas hinnata palavust |
| Peaaegu igat Eestimaa inimest huvitab, kas suvi tuleb jahe, paras või soe. Mullused soojarekordid Lääne-Euroopas sunnivad ülipalava suve võimalusele kindlasti tähelepanu pöörama, sest ebaharilikult tugev kuumalaine jõudis ju vahetult Eesti edelapiirini. |
Maelström – kohutav keeris, mis neelab laevu ja valaskalu |
| Põhja-Norras, Saltstraumeni fjordis ning paaris Lofootide saarterühma väinas esinevad väidetavalt maailma kiireimad tõusu-mõõna hoovused. |
|
| Intervjuu |
|
Kas oleme tulevikuks valmis |
| Kunagi olid ajad, mil iga teadustöö puhul tuli ära näidata, kuidas see aitab rahvamajandust edendada: kas tõstab piimaandi, pikendab puuvillakiudu või paneb maisi vägevalt vohama. Mõni aeg hiljem tõusis kilbile teadusmahukas tootmine. |
|
| Taevaaknad |
|
Kompamine kardina tagant |
| Tänapäeva astronoomia on “kõigelaineline” – vaatlusi tehakse gammakiirtest pikemate raadiolaineteni. Üks kiiresti arenevaid suundi on maaväliste objektide uurimine nende poolt kiiratud infrapunase (IP) kiirguse abil lainepikkuste vahemikus umbes ühest mikromeetrist kuni millimeetrini. |
|
| Tehisintellekt |
|
Inimkõne on arvutile võõrkeel |
| Automaatseks kõnetuvastuseks nimetatakse protsessi, mille käigus arvuti teisendab inimkõne automaatselt sellele vastavaks tekstiks. |
|
| Üksainus küsimus |
|
Mida pakub vaatamiseks mais avatud Jaani seegi varemete ekspositsioon? |
| Vastab Tallinna Linnamuuseumi teadusdirektor SULEV MÄEVÄLI |
Mis oli ja millega tegeles Jaani seek? |
| Vastab Tallinna Linnaarhiivi teadur, ajaloodoktor TIINA KALA |
|
| Uued tuuled |
|
Need tundelised loomad |
| Kas loomadel on tundeelu? Kas karu imetleb päikeseloojangut? |
|
| Lugesin üht raamatut |
|
Marsha aila – elage vabana |
Alla Dudajeva
“Miljoni esimene”
Ilmamaa, 2004
|
|
| Kerge küsida |
|
Kas kunst saab olla fraktaalne ehk kuidas on seotud stohhatüüpia, monotüüpia ja fraktalid? |
Fraktalite isa Benoit Mandelbrot on öelnud, et fraktalid kui teaduse tööriistad on kasulikud, ent idee tasandil on fraktalid olemas olnud kogu aeg. Ta on ka märkinud, et paljudel kunstnikel on olnud silma fraktalite tabamiseks, nimetades seejuures Leonardo da Vincit, Eugene Delacroix’d ja eriti Katsushika Hokusaid, aga ka näiteks muistsete keltide ehtekunstnikke. |
|
| Sõjatehnika |
|
Juhitavad raketid |
| Tänapäeva juhitavate rakettrelvade arsenal on väga suur, eritüübiliste ja eriotstarbeliste rakettide arv ulatub sadadesse. Neid saab välja lasta nii õlalt kui suurtelt lahingmasinatelt. |
|
| Olümpiaad |
|
Olümpialinna – rahvusvahelisele olümpiaadile |
| Kooliaasta on läbi, seega paras aeg teha hooajast kokkuvõte. 2003.–2004. |
Eesti ja Soome võistlesid füüsikas |
| Aprilli kolmel viimasel päeval toimus Tallinnas teine Eesti-Soome füüsikaolümpiaad. |
|
| Ristsõna |
|
Esimese maailmasõja ristsõna |
Ristsõna leiab huviline HORISONDI trükinumbrist.
|
|
| Enigma |
|
Füüsiku jõuluehted |
Järjekordsed Enigma ülesanded leiab huviline trükinumbrist.
|
|
|
|
|
|
