 |
|
|
| Toimetaja veerg |
|
Aga millisel riiulil on teadus? |
| Ühel päikeselisel laupäeval linnas jalutades ja Viru tänava raamatukauplusest möödudes kargas pähe mõte, et lähen õige vaatan, milliseid uusi raamatuid suurel sügaval suveajal eesti keeles (populaar)teaduse vallast ilmunud on. Just nii ma mõtlesingi – teadusest. |
|
| Artiklid |
|
Kõige tähtsam energeetika |
| Maailma asju liigutavat kaks jõudu – sugutung ja surmahirm. Ehkki mitte täiesti alusetu väide, pole see kaugeltki kogu tõde. |
Uut globaalsest soojenemisest |
| Töid kliima soojenemise kohta ilmub aastas sadade kaupa, sama palju pakuvad nad ka kõikvõimalikke järeldusi ja tulevikuennustusi. Suhtuda tuleb neisse siiski teatava ettevaatusega, ükskõik kui suured korüfeed neid ka välja ei paku. |
Hoiatus minevikust |
| Eestlaste ja lätlaste massküüditamistest Põhjasõja ajal |
130 aastat Prantsusmaa nime kandva elemendi avastamisest |
| 1875. aasta hilissuvel teatas Prantsuse õpetlane Paul-Emile Lecoq de Boisbaudran uue keemilise elemendi avastamisest. |
Idamaise despotismi lätted |
| Kuningavõim muistses Sumeris ja Akkadis |
Vanaisad ja pojapojad |
| Nobeli preemia laureaadid kohtusid noorteadlastega |
|
| Intervjuu |
|
Miks ma mõtlen nii, nagu ma mõtlen? |
| Eesti Teaduste Akadeemia kauaaegse presidendi ja praeguse asepresidendi, akadeemiku ja professorist õpetlase JÜRI ENGELBRECHTI mõtteid Akadeemiast, teadusest ja teadlastest, ühiskonnast ja Eestist ning iseenda tegemistest. |
Nemad tulid tagasi |
| Osaline ükskõik kummas mudelis |
|
| Ülemaailmne füüsika aasta |
|
Kõige tähtsam energeetika |
| Maailma asju liigutavat kaks jõudu – sugutung ja surmahirm. Ehkki mitte täiesti alusetu väide, pole see kaugeltki kogu tõde. |
|
| Üksainus küsimus |
|
Mida uut |
said astronoomid teada, kui Deep Impact 4. juulil komeediga Tempel 1
kokku põrkas ja sinna suure augu tekitas?
|
|
| Lugesin üht raamatut |
|
Mis ja milleks on õigus? |
Eduard Raska
“Õiguse apoloogia. Sissejuhatus regulatsiooni sotsioloogiasse”
Fontes, 2004
|
|
| Aeg annab arutust |
|
Ajas rändav inimene |
| Oma n-ö tavalises elus on inimene haaratud aja pöördumatusse kulgu ehk, poeetilisemalt väljendudes, ta on elanud, elab ja saab elama Kronose ahelais. |
|
| Sõjatehnika |
|
Jalaväesoomukid |
| Viimaste aastakümnete relvakonfliktides on mänginud tankide kõrval olulist rolli mitmesugused soomukid. Nendega on toimetatud jalaväelasi võitlusväljale, aidatud neil osaleda lahingus tankide rünnakurivistuses ning pakutud viimastele kaitset ja tuletoetust. |
|
| Olümpiaad |
|
Matemaatikaolümpiaadi ootuses Mehhikosse |
| Eesti koolinoorte 52. matemaatikaolümpiaadi lõppvoor toimus kevade hakul, juulis korraldati Mehhikos 46 rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad. |
Olümpiaadihooajast informaatikas |
| Selleks ajaks, kui need read lugejateni jõuavad, on kalendris juba september ja uus õppeaasta alanud. Võib tunduda, et nii hilja eelmisest hooajast kokkuvõtteid teha on veidi kohatu, aga vahest on see isegi kasulik – neil, kes saavad sellest innustust juba novembris peetaval uue hooaja esimesel võistlusel osalemiseks, ei jõua veel hoog maha jahtuda. |
|
| Filosoofiline vaatenurk |
|
Oma silm on kuningas |
| Öeldakse, et oma silm on kuningas. See tähendab, et kui oled ise näinud, siis on asi kindel. |
|
| Uued tuuled |
|
Varjusurma uued elud |
| Idee kunstlikult tekitatud varjusurmast, millest inimese saaks vajadusel või võimalusel ellu äratada, ei idane mitte ainult fantastikakirjanike peades. |
|
| Ristsõna |
|
Einsteini-ristsõna |
| Järjekordse ristsõna leiab huviline trükinumbrist. |
|
| Enigma |
|
Ruudud |
| Ülesanded ruutudega leiab huviline trükinumbrist. |
|
|
|
|
|
