 |
|
|
| Toimetaja veerg |
|
Milleks ajalugu? |
| Ja milleks selline küsimus füüsika aastal? Minu kolleeg, reaalteaduste toimetaja, armastab ikka aeg-ajalt korrata, et vaata kui palju tulu on inimkonnale tõusnud füüsikast, aga mis kasu on ajaloost? |
|
| Artiklid |
|
Märatsev meri |
| Kagu-Aasia tsunami õppetunnid |
Need imepärased heeliumikristallid |
Heeliumikristallid on kvantkristallid, millel on mitmeid üllatavaid omadusi. Näiteks kasvavad ja sulavad nad absoluutse nulltemperatuuri läheduses nii kiiresti, et nende pinnal võib levida kristalliseerumislaine. |
Aceh – maa surmalaine varjus |
| Et Acehi loodus vaid väliselt paradiisi meenutab, teadsid atjeed juba enne 2004. aasta lõpul toimunud looduskatastroofi. |
Ootamatult kodune Titan |
| Saturni hiiglasliku kuu saladustest ja uurimisest |
|
| Intervjuu |
|
Läti ja Eesti ajalugu – teineteise paratamatuse mõõdupuud |
| Eesti ajaloolased saavad tippu tõusta ikka Läänemere regiooni ja Baltimaade ajalugu uurides |
Nemad tulid tagasi |
| Otsapidi isegi Paldiski tuumareaktorites |
|
| Taevaaknad |
|
Kujutis ja spekter raadioastronoomias |
| Taevaakende eelmises osas rõhutasime esmajoones raadioastronoomia neid aspekte, mis muudavad selles sagedusvahemikus tehtavad vaatlused erinevaks tavapärastest optilistest vaatlustest. Kuna lainepikkusest sõltumatult on vaatluste eesmärgiks uuritava objekti väljanägemise (kujutise) või koostise ning seal toimuvate protsesside (spektri) uurimine, siis on astronoomidel tulnud välja mõelda meetodid kujutiste ja spektrite saamiseks ka raadiodiapasoonis. |
|
| Üksainus küsimus |
|
Mis on Café Scientifique? |
| Vastab teaduskeskuse AHHAA juhataja Tiiu Sild |
|
| Lugesin üht raamatut |
|
Vabaduse retsept |
Hellar Grabbi
“Eestlaste maa”
Ilmamaa, 2004
|
|
| Aeg annab arutust |
|
Aja tõeline ilu |
| Aeg – sünnitaja-looja, samas hävitaja ja purustaja. Oma ala meistrid, laulikud, hiljem kirjamehed on pühendanud ajale lausa surematuid sõnaseadeid, millest järgnevas väike valik. |
|
| Sõjatehnika |
|
Lahinghelikopterid nagu lendavad tankid |
| Tänapäeval on paljude suuremate riikide relvastuses olulisel kohal lahinghelikopterid ehk lahingkopterid. Nende peamine ülesanne on teha kahjutuks mitmesugused raskerelvastatud maapealsed objektid, nagu tankid, soomukid ja punkrid, aga ka nendest “pehmemad” sihtmärgid. |
|
| Olümpiaad |
|
Andekus – kink või koorem |
| Eesti õpilaste edu rahvusvahelistel olümpiaadidel on leidnud kajastamist juba mitmes Horisondi aastakäigus ja seetõttu asjahuvilistele ka ilmselt teada. Kuidas aga selliste tulemusteni jõutakse, milliste probleemidega nii andekatel endil kui ka nende juhendajatel-õpetajatel tuleb kokku puutuda, jääb tihti säravate medalite varju. |
|
| Filosoofiline vaatenurk |
|
Paratamatu või juhuslik |
| On sündmusi, mille korral tekib küsimus: kas toimunu oli paratamatu või juhuslik? Paratamatuse jaoks on mõnedel varuks ka sõna saatus. |
|
| Uued tuuled |
|
Teaduspüramiid ja veidrused selle varjus |
| Teadus on püramiid, nagu näiteks sipelgapesa. Tipp on kõigile näha, tuulte ja vihmade meelevallas. |
|
| Ristsõna |
|
Füüsika-ristsõna |
Ristsõna leiab huviline HORISONDI trükinumbrist.
|
|
| Enigma |
|
Loogikaülesanded lampidega |
Uued Enigma-ülesanded leiab huviline trükinumbrist.
|
|
|
|
|
|
